Põhjatuist sügavusist hüüan ma Sinu poole, Issand!
Issand, kuule mu häält,
Sinu kõrvad pangu tähele mu anumise häält!
Kui Sina, Issand, peaksid meeles kõik pahateod, kes siis, Issand, püsiks?
Kuid Sinu käes on andeksand, et Sind kardetaks!
Sellepärast, Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!
* * *
Issand, Sinu sõna valguses tunnen ma ära,
et ma olen pattu teinud mõtte, sõna, teo ja tegematajätmisega. Ma olen ennast rohkem armastanud kui Sind,
oma Jumalat ja Õnnistegijat.
Ma olen elanud iseendale.
Mul pole olnud mahti ligimest armastuses teenida.
Ma olen süüdi Sinu ees, mul pole muud pääsu,
kui loota Sinu seletamatule armule,
mis on ilmunud Sinu Pojas Jeesuses Kristuses.
Kustuta Tema pärast minu patt
ning kingi mulle armu Sinu tahtmist mööda elada.
* * *
Halastaja, ristilöödud Issand Jeesus Kristus.
Ole mulle, patusele, armuline ja vaata minu peale andeksandvalt, nagu Sa vaatasid Peetrusele, kuigi ta oli Sind salanud,
ja nagu patusele naisele variseri kojas ja röövlile ristil.
Anna mulle armu, et võiksin
nagu Peetrus nutta oma patu pärast,
nagu patune naine armastada Sind kõigest südamest
ja saaksin koos tolle röövliga olla kord Sinuga taevas
ja näha Sinu palet igavesti.
