Martin Lutheri sissejuhatavad sõnad:
Armas Jumal, taevane Isa! Mina, vaene patune, ei ole väärt oma silmi ja käsi Sinu jumaliku auhiilguse poole üles tõstma ja Sinult midagi paluma. Aga sina ise oled käskinud paluda ja armulikult tõotanud palveid kuulda. Jah, veel enam: Sina oled oma armsa Poja Jeesuse, meie Issanda läbi meid õpetanud missuguste sõnadega ja kuidas me peame paluma. Sellepärast tulen ma Sinu käsul Sinu juurde, et tõestada Sulle sõnakuulmist ja valmismeelt. Mina toetun Sinu armulikule loale ja kindlale käsule ning palun Sind minu Issanda Jeesuse Kristuse nimel ühes kõigiga, kes Kristusesse usuvad, nõnda kui Tema meid on õpetanud:
Meie Isa, kes Sa oled taevas! Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti.
Aamen.
Vaata ka:
- Meie Isa palve seletus Martin Lutherilt
