EELK perikoopide abimaterjal 6/22: lõikustänupüha Mt 6:25–34
1. Perikoobi tekst
Eksegeetiline töö algab originaalteksti vaatlusest selle kontekstis. Järgneb töö taustateadmisi lisavate allikatega ja abimaterjalidega. Perikoop on piiritletud pika tekstina Mt 6:25–34 ja sobib jutluse aluseks hästi.
Pikas kümne salmi pikkuses perikoobis on mitmeid tekstikriitilist tööd soodustavaid variante. Mitmed neist on vähese tähtsusega ja siin vaadeldakse vaid mõnda huvitavamat näidet nende hulgast, mis väärivad Nestle-Alandi (NA) Novum Testamentum Graece 28. väljaande kohaselt ära märkimist.
6:25 Suur hulk käsikirju lisavad sõnadele „mida süüa“ täiendavalt sõnad „mida juua“ ning lause kõlab siis nõnda: „Ärge muretsege oma hinge pärast, mida süüa või mida juua, ega oma ihu pärast, millega riietuda!“ Eesti praeguses piibliredaktsioonis on järgitud seda gruppi häid käsikirju, kus „mida juua“ puudub. On võimalik, et kuna salmis 31 korratakse soovitust mitte muretseda ja seal on kõikide käsikirjade kohaselt ka viide joomisele olemas, siis võisid kopeerijad tagasivaatavalt harmoniseerida salmi 31 alusel ka salmi 25 teksti. Jutluses on vabadus vajaduse korral seda tekstiloost pärinevat näidet kasutada.
6:28 Selles salmis on huvitav teada, et erinevate käsikirjade grupid esitavad põhitekstis olevast väljendist „…nad kasvavad: ei näe nad vaeva ega ketra“ veel kolm grammatilise vormi poolest erinevat varianti. Igaühes sisalduvad samad sõnad kasvamisest, vaevanägemisest ja ketramisest. Kuna aga leksikaalselt on kõikides variantides samad sõnad erinevas järjekorras, siis ei muutu selle lauseosa tähendus ükskõik missuguse variandi valimise korral.
6:33 Selle salmi tekstide käsikirjaline taust on kõige huvitavam. Üks grupp käsikirju esitab üleskutse: „Aga otsige esmalt kuningriiki ja õigust“, teine grupp: „Aga otsige õigust ja kuningriiki“. Kolmas grupp esitab sõnastuse: „Aga otsige esmalt taevaste kuningriiki ja õigust“ ning neljas grupp pakub seda varianti, mis on võetud NA 28. väljaande põhiteksti: „Aga otsige esmalt Jumala kuningriiki ja õigust“. Olgu siin veelkord märgitud, et kreeka sõna basileia tähendab loomu poolest kuningriiki, olgu see siis Jumala (basileia tou theou) või taevaste (mitmuse vormis: basileia tōn ouranōn) kuningriik.
Kõikidel puhkudel on Jeesuse soovituse ehk üleskutse mõte ühesugune ja puudub vajadus kaalutleda, missugune tekstivariant neist võiks pretendeerida vanimale lugemisviisile. Algupäraseima lugemisviisi otsimine on aga tavaliselt tekstikriitika esimene ülesanne (Nõmmik ja Tasmuth 2006: 37–38).
2. Struktuur ja kontekst
Perikoobi Mt 6:25–34 lähim kontekst on seda eelnevalt sisse juhatav lõik, kus Jeesus õpetab maapealseid aardeid mitte koguma, pöörama tähelepanu oma nägemise eristusvõimele ja kinnitab, et keegi ei saa teenida kahte isandat (Mt 6:19–24). Mõlemad lõigud saavad oma sisulise kaalu pisut enne seda kirja pandud meie Isa palvest (Mt 6:9–13).
Perikoop ise on küllalt pikk, ent selge suunaga ja mõjuva ülesehitusega. Perikoobi keskne mõte on otsida esmalt Jumala kuningriiki ja tema õigust (6:33) ning selle poole liigub kogu perikoobi teemaarendus. Õigupoolest moodustab see salm perikoobi lõpu, sest järgnev salm 6:34 üksnes kinnitab veel kord varem juba kolm korda esitatud üleskutset loobuda kasutust muretsemisest (6:25, 27, 31+34). Samal ajal moodustab see muretsemisest loobumise üleskutse perikoobi struktuuri telje.
- Perikoobi avalause on Mt 6:25. See salm avab perikoobi. Esmalt asetab Jeesus inimese hinge ja ihu kõrgemale toidust ja rõivastusest ja siis paigutab selle suhtelise muretuse taustale.
- Perikoobi sisulise mõttearenduse peamine lõik on Mt 6:26–30. See perikoobi pikim lõik on esimene võrdluslõik, mis näitab taeva linde, keda Jumal toidab, lilli väljal, kes on Jumala poolt ehitud ja isegi lühikese aja elavaid lilledega sünonüümseid rohtusid. Keegi neist ei muretse millegi pärast ja selle vahel on taas muretsemise mõttetust meelde tuletavad lõigud salmides 27 ja 28a.
- Teine võrdluslõik on Mt 6:31–32. Selles lõigus võib näha uut kontrasti. Alguses korratakse taas muretsemisest loobumise mõistlikkust, kuna varasemad loodusest võetud näited on lugejat selleks veendumuseks ette valmistanud. Muretutele lindudele on aga vastandatud varanduse eest muretsevad paganad. Ega teie ometi taha saada nende sarnasteks?
- Perikoobi peamõte on Mt 6:33. Jumala kuningriigi taotlemine toob kahesuguse tulemuse. Esiteks jääb siis kõrvale muretsemine ajutiste ja kaduvate asjade pärast. Teiseks leiab inimene kindlustunde – sel viisil elavale inimesele annab Jumal kõike vajalikku.
3. Kirjanduslooline kontekst
Laiema kirjandusliku konteksti vaates on perikoop koos lähikontekstiga osa Matteuse evangeeliumi mäejutluse tervikust Mt 5:1–7:28. Selle perikoobi avamisel on oluline veel kord mõtestada lahti eespool olev Meie Isa palve, mille mitmed osad kajastuvad perikoobi Mt 6:25–34 teemade seas alates Jumalast Isast, taevast, Jumala kuningriigist, igapäevasest leivast ja elatisest, kiusatusest hoidmisest.
Kahe allika teooria kohaselt moodustavad Matteuse evangeeliumi mäejutlus ja Luuka evangeeliumis esinev aasa- või väljajutlus (Lk 6:20–49) kaks ühe allika kasutamisel baseeruvat kompositsiooni. Kahe evangelisti kompositsioone ühendab ka geograafiline kontekst, millega kõned sisse juhatatakse. Matteuse jutustuse kohaselt läks Jeesus mäele ja pidas kõne mäelt (5:1). Luuka kohaselt tuli Jeesus mäelt alla ja pidas kõne lagedas paigas ning parandas ka haigeid (6:17–20).
Sarnane on ka kõnede sisuline ülesehitus. Mõlemad kõnekompositsioonid algavad õndsakskiitmistega ja lõpevad näitega ühest arukast ja ühest arutust mehest. Esimene neist järgis oma elus kõiki varem esitatud Jeesuse sõnu ja ehitas oma eluhoone kaljule, mis jäi rajuilmade keskel püsima. Teine mees ei järginud Jeesuse sõnu ja tulemuseks oli liivale ehitatud hoone, mis tormi käes kokku varises. Mõlemas kõnes on suured kokkulangevused ja eeldatavasti pärineb see materjal Jeesuse kõnede pärimuste põhjal varakristluses kirjaliku kuju saanud hüpoteetilisest allikast, mida nimetatakse nii Q allikaks kui ka Logia allikaks.
Jeesuse selliseid sõnandusi sisaldanud kirjaliku allika olemasolu on ammu eeldatud ning selle eelduse alusel on osutunud viljakaks võrrelda omavahel Matteuse ja Luuka evangeeliumi suures osas sarnast materjali. Eeldatakse, et nii Matteuse kui ka Luuka evangeeliumi autorid on kasutanud seda allikat ja tulemuseks on sarnased tekstid mõlemas evangeeliumis. Logia allika kasutamise tulemuseks peetakse niisuguseid Matteuse ja Luuka evangeeliumi tekste, kus sisu ja vormi omavaheline kokkulangevus on väga suur ja samas nende tekstide materjali teistes Uue Testamendi kirjutistes ei leidu.
Matteuse poolt niisugusena kirjalikuks tervikuks kujundatud mäejutlust on peetud jüngrite eetika esituseks. Jüngritele suunatud Jeesuse sõnad esitatakse kohe peale seda, kui kõne on õndsakskiitmistega sisse juhatatud. Jünger on aga igaüks, kes laseb Jeesusel end Jumala juurde kutsuda (Schweizer 1986: 44). Jumal, kelle juurde jüngrid kutsutakse, on Iisraeli Jumal, kelle antud Seadus jääb püsima (Mt 5:17–19). Evangelist Matteuse rõhutatud Jeesuse suur meelevald Jumala õiguse selgitamisel saab mäejutluses ainukordse lisatõenduse. Isegi Iisraeli kirjatundjad ja variserid ei pruugi suuta hõlmata seda Seadust ja õigust, mida Jeesuse jüngritelt oodatakse (Mt 5:20).
Matteuse evangeeliumi teoloogilisi jooni iseloomustavad jumalakeskne esitus, suulisest pärimusest saadud traditsioonile kirjaliku kuju andmine, Markuselt pärandiks saadud evangeeliumi žanri ja kompositsiooni täiendamine, jüngritele Jumalale ja Jeesusele kuulekuse eeskujuks seadmine, suures osas juutidest koosnevale kogukonnale Jeesuse kui Siionile saabuva Taaveti poja esitamine ja põhjendamine (Allison 2001: 846). Matteus kujundas ja esitas oma evangeeliumis kristoloogia viisil, mis meenutab juudi kirjatundjate õpetusviisi. Sellega haakub hästi Jumala kuningriigi evangeeliumi kuulutamine (Tasmuth 2020: 130).
4. Ajalooline kontekst
Matteuse evangeelium on hea näide uudse evangeeliumi žanri täiendavast ja edasi arendavast kasutamisest. Uues Testamendis on Matteuse evangeeliumile eelnenud sellest palju lühem ja mitmes osas lihtsama struktuuriga Markuse evangeeliumi kompositsioon, Markust peetakse evangeeliumi žanri rajajaks.
Matteus oli Markuse teksti ja suuliste pärimuste kokku liitja, redaktor ja autor korraga, kes kohandas oma esitusviisi nii, et see puudutaks ka juudirahvusest lugejaid. Evangeeliumi autor ise oli rahvuselt juudi päritolu. Näiteks alustas Matteus oma raamatut Aabrahami poja, Taaveti poja, sünnilooga (Mt 1:1). Matteus kasutas Galilea järve kohta mere nimetust, paganarahvaste arusaamu tundev Luukas aga järve (limnē) nimetust (Lk 5:1). Matteuse evangeeliumi stiilist, kompositsioonist ja teoloogiast saab lugeda pikemalt Uue Testamendi kontekstualiseeriva teoloogia õpikust (Tasmuth 2020: 125–131).
Matteuse evangeeliumile eripäraselt kasutab selle autor Markusele ja Luukale omase Jumala kuningriigi mõiste asemel enamasti taevaste kuningriigi mõistet. Seda valikut on seletatud sooviga hoiduda Jumala nime ülemäärasest tarvitamisest, kuna kogudus, kellega Matteus ilmselt seotud oli ja kellele ta evangeeliumi esmalt suunas, oli valdavalt juudikristlik. See valik ilmneb ka perikoobi salmides 26 ja 32 taevase Isa kujundi kaudu. Salmis 33 esitab evangelist siiski ilmselt pärimuses väga juurdunud Jumala kuningriigi kujundi.
Arvatavasti paigutub Matteus evangeeliumi kirjaliku kuju valmimise Juudi sõja (66–70/73) järgsesse aega. Jeruusalemm on langenud roomlaste kätte ja laastatud, juutlusest kinni pidavad juudid, juudisoost kristlased ja muulastest kristlased puutusid väljaspool Palestiinat sellel ajal veel tihedalt üksteisega kokku. Evangeeliumi lõpliku kirjutamise kohana on enim oletatud Süüria usulist ja kultuurilist keskkonda ja kitsamalt vahetut juudikristlikku kogudust või kogudusi.
5. Kommentaar
6:25 Tavaliselt tõlgitakse kreeka sõna psychē sõnaga „elu“. Otsene tõlge „hing“ on siiski ka vähemalt varasemate põlvkondade inimestele mõistetav. Siinkohal ei ole sõna „hing“ mingil kombel vastandatav sõnale „ihu“, vaid pigem täiendab seda ja nii hõlmab psychē siinkohal tervet elavat hinge, tervet inimest, või siis, palun väga, hingelist! Hing ja ihu koos vajavad tõepoolest sööki, jooki ja kehakatet. Ihu ja kogu elu on antud Looja poolt. Suuremalt väiksemale viiv järelduskett annab mõista, et tervikliku isiku loonud Jumal on ka toiduse ja katte Looja ning andja. Salm 6:25 on nagu üksik tarkusesõna ning annab mõista, et Looja on truu oma loodule ja teda saab usaldada igapäevastes elulistes asjades.
6:26 Jeesus teeb öeldu mõistetavaks Galilea looduses igapäevast elu elavale inimesele silmnähtava tõsiasja kaudu. „Taeva linnud“ on olnud juurdunud väljend, alates sellest, et „maa peal lennaku linnud taevalaotuse poole!“ (1Ms 1:20). Jumal, kes on loonud taeva ja maa, on palve sõnu meelde tuletades meie Isa, kes on taevastes (Mt 6:9). See Jumal on esimese sajandi juudile Iisraeli rahva taevane Isa. Nüüd avanevad silmad nägemaks, et see Jumal toidab iga päev taeva linde just nende jaoks igapäevase leivaga, mis erineb inimeste leivast (vrd 6:11). See salm rõhutab usaldust Jumala vastu igapäevastes asjades.
6:27 Selle salmi esmane mõttesuund ei ole niivõrd usalduse suurendamises Jumala vastu kui pigem muretsemise mõttetuse esile toomises. Selle mõtte taga peitub aga hoopis teistsuguse usalduse äratamine Jumala vastu, kes oma loodule päevade mõõdu annab. Selleks on inimese eale seatud piir, mida muretsemisega ühe küünragi jagu pikendada ei saa. Küünra, umbes 50 cm puhul, joonistub esmalt silma ette küll kehaline mõõdik, aga visuaalselt kõneleb see Jeesuse tarkusesõna mõõdu ülekandmist eluõhtule.
6:28–30 Kolm salmi viivad mõtte tagasi näite juurde taeva lindudest ning lisavad sellele lilled (liiliad?) ja rohu. Liiliad võivad olla olnud Jeesuse kujutluses seetõttu, et Saalomoni lausa kõnekäänuks saanud kuninglik luksus on võrreldav liiliatega (Schweizer 1986: 105). Lühiajaline liilia on kaunimgi kui oli Saalomoni kaduv luksuslikkus. Ometi on ka liilia nagu rohi, mis närtsib ja mida kuivanuna saab tule tegemisel kasutada. Iga Jeesuse sõna kuulaja on aga veelgi rohkemaga rüütatud ja see saab Jeesusesse uskuja usku kasvatada!
6:31–32 Siin see esimene salm ei ütle midagi uut ja selle võiks kommentaariumis vahele jätta, kui tal ei oleks peale salmi 25 korduse veel teisi ülesandeid. Aga on, ja neid on kaks. Esiteks pakub salm võrdlusmomenti paganarahvastega, kellel ei olegi midagi muud, kui taotleda piisavalt sööki, jooki ja kehakatet. Teiseks, Iisraeli ja Jeesuse koguduse rahva taevane Isa teab oma rahva vajadusi, mida paganad ei saa teada. Kolmandaks teravdavad need kaks salmi veel kord muretsemise tarbetuse kontrasti salmis 33 esile toodava lahenduse ees.
6:33–34 Jeesuse õpetusliku jutustuse lõpetab väljapääsutee näitamine salmis 33. Otsige esmalt Jumala kuningriiki ja (selle) õigust! See kuningriik on tulevane täiuslik reaalsus, aga selle taotlemine siin laseb selle kuningriigi jõujoontel ka praeguses ajas ja inimeste eludes toimida.
Selle õiguse taotlemise poole on suunatud kogu Jeesuse kõne see osa (6:25–33) ning igapäevane leib ja kehakate tulevad taevase Isa käest. Jumala kuningriigi ja tema õiguse taotlemine toob usklikule selle rahu, mis katab tema mured ka elu lõpul, kui enam ühtegi küünart maisusele lisada ei saa.
Salm 6:34 võis, aga ei pruukinud suulises pärimuses edasi kandunud olla. Kuna aga muretsemine on nii üldinimlik omadus, siis võib-olla on just evangelist Matteus langetanud otsuse korrata salmides 25, (27), 31 mitmel korral öeldut ka peale perikoobi finaali salmis 33. Aga evangelistil oli oma stiil ja omad struktureerimise põhimõtted. Võib-olla tahtis just evangelist ise veel kord öelda: ärge muretsege!
6. Paralleeltekstid
Matteuse evangeeliumis Jeesuse mäejutluse kontekstis oleva perikoobiga sobituv paralleelmotiiv on leitav Jeesuse poolt teekonnal Jeruusalemma kõneldud võrdumis Lk 12:22–31. See tähendab, et kirjanduslik asukoht evangeeliumi struktuuris on neil erinev. Ent Jeesuse jutustuse temaatika, struktuur, pikkus ja näited on sarnased ja võrreldavad Matteuse evangeeliumis kirja panduga. On ilmne, et Matteuse ja Luuka tekstide sündimise puhul saame arvestada ühise kirjalike märkmete allikaga, mis oli mõlemal evangelistil kasutada ning mida nimetatakse Q allikaks ehk Logia allikaks.
Väiksem erinevus tuleb esile sellest, et Luuka tekstis on samal kombel otsimise eesmärgina nimetatud taevase Isa kuningriiki, puudub aga õiguse mainimine (Lk 12:31). Lisana aga on julgustus jüngritele, kes ei pruugi karta ka siis, kui neid on mingis olukorras vaid väike karjake, sest Isal on ikka hea meel anda sellele karjakesele kuningriik (12:32).
7. Tõlgendusloolised märkused
Lõikustänupüha jutlusetektid on käesoleva jutluseperikoopide kommentaariprojekti jooksul leidnud kommenteerimist igal aastal. Varasemate aastate kommentaare on võimalik vaadata allolevate linkide alt:
2017-2018 | 2018-2019 | 2019-2020 | 2020-2021 | 2021-2022
Nende kommentaaride tõlgenduslooliste märkuste alt leiab rikkalikult illustreerivat materjali, mis ei ole seotud niivõrd jooksva aasta tekstiga, kui just lõikustänupüha teemaga „Igapäevane leib“ ja mis seetõttu sobivad käesolevagi aasta jutlusi elavdama. Palju sõltub loomulikult jutlustajast, kui palju ta lõikustänupüha jutluses pühendab aega tekstile ja kui palju teemale.
Lõikustänupüha evangeeliumist on käesoleval aastal Jeesuse kõne taeva lindudest ja välja lilledest. See on osa Jeesuse Mäejutlusest (Mt 5–7) või Jeesuse kõnest, mis on jätkuks tähendamissõnale rikkuse õigest kasutamisest (Lk 12:13–34). Jeesus viitab selles loodusele, kõneldes lindudest ja lilledest üldiselt (Mt 6:26,28; Lk 12:27) ja kaarnatest spetsiifilisemalt (Lk 12:24).
„Õigest ja valest muretsemisest“, raamatuillustratsioon teosest: Jerónimo Nadal, „Evangelicae Historiae Imagines“, Antwerpen, 1593. (Wikimedia)
Lõikustänupühal on võimalik tähelepanu pöörata inimese vajadustele, mida liigitatakse mitmel erineval viisil.
Põhivajadused on inimesele minimaalselt vajalik toit, riietus ja eluase. Arengumaade vaesuse hindamisel ja leevendamisel kasutatav mõiste tähendab inimeste materiaalsetel ja vaimsetel väärtustel põhinevaid vajadusi, mis tagavad inimese ellujäämise või heaolu. Mõiste vastandub arengutaseme määratlemisele näiteks majanduskasvu alusel.
Põhivajadused on oluline mõiste vaesuse vähendamisele suunatud arenguprogrammides. Ellujäämise toetamiseks antakse humanitaarabi, heaolu saavutamise toetamiseks arenguabi. Arenguprojektide põhimõtteks peaks olema nende suunamine esmaste ja füüsiliselt elutähtsate põhiliste vajaduste kindlustamiseks (nt elatis, algharidus, toitumine, tervishoid jms).
Inimlikud vajadused ehk inimvajadused on asjad ja nähtused, mida iga inimene vajab normaalseks eluks ja arenguks. Inimlikud vajadused ulatuvad kaugemale füsioloogilistest vajadustest toidu, vee ja sooja järele ning hõlmavad sotsiaalseid ja hingelisi vajadusi, milleks on näiteks turvalisus, armastus, identiteeditunne ja enesetõestamine. Inimlike vajaduste arvestamine on üks tasakaalustatud arengu lähtekohti.
Inimvajaduste väärtustamiseks on loodud erinevaid süsteeme, millest tuntuim on Abraham Maslow koostatud inimvajaduste hierarhia ehk Maslow’ püramiid.
| Olemusvajadused (Being-needs, B-needs). | 6. enesetranstsendentsi vajadus |
| 5. eneseteostusvajadus | |
| Puudulikkusvajadused (deficiency-needs, D-needs) | 4. tunnustusvajadus |
| 3. armastuse ja kuuluvusvajadus | |
| 2. turvalisuse vajadus | |
| 1. füsioloogilised vajadused |
Hierarhia kõrgemate astmeteni jõudmiseks peavad kõik alamad vajadused olema rahuldatud.
Rabi Šim’on bar Johaj (u 150 pKr) ütles: „Toora on seletamiseks antud üksnes neile, kes söövad mannat. Sest kuidas istuda ja seletada, kui ei tea, mida süüa ja juua ja millega riietuda ja millega ennast katta. Toora on seletamiseks antud üksnes mannasööjatele [kes ei pea tundma muret igapäevase leiva pärast] ja nende kõrval ka andide sööjatele [preestritele]“ (Mekilta Šemot 16:4 (55b)).
Rabi Šim’on ben El’azarütles rabi Meiri nimel: „Kas sa oled kogu oma elu jooksul näinud lõvi, kes kannab koormat, hirve, kes kuivatab viigimarju, rebast, kes poodi peab, või hunti, kes savinõusid müüb? Ja sellegipoolest saavad nad muretult söönuks. Ja mille jaoks on nad loodud? Et mind teenida. Ja mina olen loodud oma Loojat teenima. Vaata, siit on näha järeldus kergemalt raskemale: kui see, kes on loodud mind teenima, saab söönuks ilma vaevata, siis kas ei ole õige, et mina, kes ma olen loodud teenima oma Loojat, ka ei peaks ilma vaevata söönuks saama? Ja miks ma ikkagi pean ennast vaevaga toitma? Vasta: „Minu patud. Kuna ma olen oma teod lasknud hukka minna, olen ma ka oma elatist kahjustanud““ (Qiddušin 4,66b,38).
Rabi Johanan (surn 279) ütles: „Inimese toitmine on kaks korda nii raske kui tema sündimine. Viimase kohta on öeldud 1Ms 3:16 „valuga“, söömise kohta aga öeldakse 1Ms 3:17 „vaevaga““ [sõna itsavon mõistavad rabid duaalina = kahekordse valuga]. Rabi Johanan ütles: „Inimese toitmine on raskem kui ta lunastamine.“ Viimase kohta öeldakse: „Ingel, kes mind on päästnud kõigest kurjast“ (1Ms 48:16), niisiis lunastada võib ka tavaline ingel. Kuid toitmise kohta on öeldud: „Jumal, kes on olnud mu karjane“ (1Ms 48:15). Pešitta 118a
Edward Poynter (1836-1919) „Seeba kuninganna külastab kuningas Saalomoni“ (1890) (Wikimedia)
Saalomon (või ka Jedidja) oli muistse Iisraeli valitseja ning kuningas Taaveti poeg ja troonijärglane. Saalomon oli Iisraeli ja Juuda kaksikriigi eelviimane valitseja, tõenäoliselt aastail 970–931 eKr. Saalomoni surma järel trooni pärinud Rehobeam rakendas põhjapoolsete suguharude suhtes karmi poliitikat, mis viis riigi lõhenemiseni põhjariigiks Iisraeliks ja lõunariigiks Juudaks. Riigi lõhenemise järel valitsesid Saalomoni järeltulijad vaid Juudat.
Piibli kohaselt ehitas Saalomon Jeruusalemma esimese templi. Saalomoni kujutatakse rikka, targa ja võimsa kuningana, ta on ka üks 48 juudi prohvetist. Temast loodi hiljem arvukalt legende.
Siiski ei ole viidatud ajaperioodist arheloogilisi vihjeid sellele, et Saalomon oleks olemas olnud.
Uues Testamendis kujutatakse Saalomoni tarkuse õpetajana ning Jeesuse sõnul jääb tema hiilgus alla lilledele väljal.
Rabi Johanan ben Matja ütles oma pojale: „Mine ja palka meile töölisi.“ Ta läks ja tegi neile söömaaja välja. Kui ta tuli oma isa juurde tagasi, ütles too: „Mu poeg, kui sa oleksid neile ka sellise söömaaja välja teinud nagu Saalomon omal ajal tegi, siis ei oleks sellest piisanud, et sa oleksid suutnud oma kohust nende vastu täita. Nad on ju Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi pojad. Aga enne kui nad tööga pihta hakkavad, mine ja ütle neile: „Sel tingimusel, et te saate minu käest vaid leiba ja kaunvilju!““ (Baba’ Meṣiʻa’ 7,1).
„Ma saan olema, kes ma saan olema!“ (vrd 2Ms 3:14) Jumal ütles Moosesele: „Mine ja ütle Iisraeli lastele: „Mina olen koos teiega siin orjapõlves olnud ja mina olen koos teiega ka maailma kuningriikide orjapõlves.““ Siis ütles Mooses talle: „Maailma Issand, igale tunnile piisab tema oma vaevast [miks ma peaksin rääkima Iisraeli lastele orjapõlvest, mis seisab alles ees]!“ Jumal ütles: „Mine, ütle neile: „Mina saan olema“ on mind teie juurde saatnud“ (Berakot 9b).
8. Liturgilised soovitused
Liturgiline värv: roheline.
Lõikustänupüha jumalateenistuse käigus võib toimuda lõikusandide õnnistamine (vt „Pühitsemiste ja õnnistamiste käsiraamat“, lk 166).
Alguslaul: 153.
Päeva laul: 154.
Jutluselaul: 357.
Ettevalmistuslaul: 156.
Lõpulaul: 389.
Päeva palve – Käsiraamat, lk 312, nr 3/ Agenda, lk 121, nr 1.
Kirikupalve – Intranet, Neljaosaline kirikupalve, lk 35 (lõikustänupüha) või ekteenia, lk 31 (lõikustänupüha) / Agenda, lk 121–123.
Kiituspalve – Käsiraamat, lk 312.
Armulauapalve – Käsiraamat, lk 362 (G).
Palve pärast armulauda – Käsiraamat, lk 313, nr 3/ Agenda, lk 124, nr 1.
9. Muud soovitused
Jutluse jaoks on võimalik kasutada käesoleva kommentaari alajaotuses „Struktuur ja lähem kontekst“ esitatud neljaosalist jaotust. Siinkohal ma ei korda selle alapeatüki kogu sisu, vaid tõstan mõtlemise kergendamiseks esile iseloomustavaid esimesi lauseid:
- Perikoobi avalause on Mt 6:25. Soovi korral võib seda ka jutluse alustamiseks kasutada.
- Perikoobi sisulise mõttearenduse peamine lõik on Mt 6:26–30 kui esimene võrdluslõik.
- Teine võrdluslõik on Mt 6:31–32, kus võib näha uut kontrasti: ega teie ometi taha saada paganate sarnasteks?
- Perikoobi peamõte ja soovitus eluks on Mt 6:33. Jumala kuningriigi ja selle õiguse taotlemine toob kahesuguse tulemuse. Missuguse?
Viidatud kirjandus
Allison, Dale C. Jr. (2001) „Matthew“ in The Oxford Bible Commentary. Edited by John Barton and John Muddiman, Oxford: Oxford Unversity Press, pp 844–886.
Metzger, Bruce M. (1971) A Textual Commentary on the Greek New Testament. A Companion Volume to the United Bible Societis Greek New Testament (3rd edition), United Bible Societies.
Nõmmik, Urmas ja Randar Tasmuth (2006) Sissejuhatus eksgeetikasse. Meetodiõpik tudengitele ja kiriku töötegijatele, EELK Usuteaduse Instituudi toimetised XIV, Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut.
Schweizer, Eduard (1986) Das Evangelium nach Matthäus, NTD 2, Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht.
Tasmuth, Randar (2020) Uue Testamendi kontekstualiseeriv teoloogia. Kristliku usulise mõtte ja praktika sünd,EELK UI toimetised XXIX, Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut.
Alapeatükid 1–6 ja 9 on koostanud Randar Tasmuth, alapeatükid 7–8 Joel Siim. Toimetanud Mariina Viia
