EELK perikoopide abimaterjal 6/1: kolmas advendipühapäev Mt 11:11–19
1. Perikoobi tekst
Perikoobi piiritlusena sobib lõik Mt 11:11–19 jutluse põhitekstiks. Ent jutlustaja võib siiski ise valida, kas lugeda enne jutlust kohe ka salmid 11:7–10, et sellega säästa aega nende hilisema refereerimise arvelt.
Kreekakeelses algtekstis on vähesel määral esindatud ka teistsugused lugemisviisid kui Nestle-Alandi (NA) Novum Testamentum Graece 28. väljaande peatekstis. Neid saab jälgida NA 28. väljaande lehekülgede all olevast aparatuurist.
11:16. Mõnes käsikirjas on NA põhitekstis sõna heterois (teistele) asemel sõna hetairois (sõpradele). Näide sobib hästi selgitamaks, kuidas piiblitekstidest koopiate tegemisel said toimuda kõlalised muundused. Üks ettelugeja luges aeglaselt teksti ja teised kirjutasid üles. Sõnade kõlad on sarnased. Esiteks on võimalik oletada kuulmisviga koopiate kuulmise järgi üleskirjutamise faasis, kui koopia kirjutaja kirjutas sõna – ükskõik kumma – nõnda, nagu ta kuulis. On ka võimalus, et koopiate mõnel hilisemal kirjutajal tekkis oletus, et viga võis tekkida varem, enne „mind“, ja ta valiski teistsuguse sõnakuju. Valis selle, mida pidas tõenäolisemaks. Selles salmis ei muutu küll midagi sisuliselt, sest pole vahet, kas lapsed hüüavad teistele või sõpradele, ent alati ei ole lugu sarnaste sõnade vahetumisega nii lihtne.
11:19. Osas käsikirjades saab lugeda, et tarkusele antakse õigus tema laste poolt – tōn teknōn autēs. Meie Piibli tekst toetub NA põhitekstile, mille kohaselt tarkusele antakse õigus tema tegude poolt – tōn ergōn autēs. Siin on juba tähenduste erinevus suur ja eelistada tuleks põhiteksti valikut, mida toetavad käsikirjad, mille eesotsas on Codex Sinaiticus ja Codex Vaticanus. Seega mõistetakse tarkus õigeks tema tegude põhjal.
2. Struktuur ja kontekst
Siinkohal peab jutlustaja langetama otsuse, sest tal on kaks võimalust: (1) lugemist võib alustada Mt 11:7, lugeda lõigu 11:7–19 ja siis keskenduda perikoobile 11:11–19 ilma lõigu 11:7–10 juures enam pikemalt peatumata; (2) lugeda Mt 11:11–19 ja arvestada siis, et jutluses on vaja tutvustada eelnevat teksti 11:7–10.
Jutluse teksti 11:11–17 lähimaks kontekstiks on seda eelnevalt sissejuhatav lõik. Sissejuhatav osa avab teema nii mõjukalt, et tegelikult moodustab Mt 11:7–19 tervikliku ja jagamatu Jeesuse kõne, milles iseloomustatakse Johannest. Evangelist on paigutanud selle Jeesuse kõne siia kohe pärast seda, kui Jeesus on vastanud Johannese jüngrite küsimusele, kes Jeesus tegelikult on. Nimelt, Johannes on vangis ja soovib teada, kas tema enda kuulutus on ehk olnud mõnevõrra enneaegne ja äkki pisut ka asjatu või vahest siiski mitte. Kas kõik, mida ta Jeesusest tunnistust andes tegi, oli õige?
Nüüd vastab Jeesus rahvahulkade küsimustele Johannese kohta, tuletades neile meelde äsjaseid sündmusi ja pannes inimesed meenutama, miks nad läksid omal ajal Johannest kuulama. Kas Johannese tegevus on rahva hinnangul vilja kandnud? Kas meeleparandus on toimunud? Luuka paralleelse esituse kohaselt tunnistasidki osa rahvast ja tölnerid, kui nad lasksid endid Johannesel ristida, et Jumalal on õigus (vrd Lk 7:29).
Jeesuse kõne struktuuri iseloomustab liikumine Johannese isiku juurest Pühakirja sisse ja sealt uuesti Johannese juurde tagasi tollel ajahetkel:
1) Mt 11:7–9a: Jeesuse küsimused rahvale eneseanalüüsiks, Johannese ja ka iseenda osas otsuse langetamiseks.
2) Mt 11:9b–10: Jeesus hakkab andma hinnangut Johannese kohta. Ta on prohvet, aga samas ka rohkem kui prohvet, ta on Pühakirjas ette kuulutatud, läkitatud saadik ja käskjalg, kes tasandab Jumalale teed, kui ta oma templi juurde tuleb (Ml 3:1).
3) Mt 11:11–14: Jeesus täpsustab hinnangut Johannesele ja tema täidetavale ülesandele. Johannes on koguni ajaline verstapost, kellest Prohvetid ja Seadus on kuulutanud, ja Eelija, kes pidi tulema.
4) Mt 11:16–19: Jeesus võrdleb kaasaegsete inimeste suhtumist Johannesesse kui Iisraeli rahva poolt oodatavasse eelkäijasse ja endasse kui Inimese Pojasse, kes ongi see oodatav. Jeesus annab ka hinnangu oma kaasaja sugupõlvele.
Tekst kajastab Jeesuse tegevuse kujutamise seda osa, kus ta on andnud oma erilisteks tegevusteks välja valitud jüngritele juhised ja ülesanded (Mt 10:1–11:1). Seega sobib hästi vangis oleva Johannese huvi Jeesuse vastu ja oma jüngrite läkitamine Jeesuse juurde vastuse saamiseks (11:2–6). Pühapäeva perikoop seobki lähikonteksti arvestades Jeesuse kõne kaudu Johannese, Johannese jüngrid, Jeesuse jüngrid, rahvahulga ja Jeesuse kui Inimese Poja evangeeliumi mõttekäiku edasi viivaks liiniks.
3. Kirjanduslooline kontekst
Perikoop on vormi poolest Jeesuse monoloogiline õpetus evangeeliumi žanri raamides. Jeesuse kõnematerjali see osa pärineb tõenäoliselt Jeesuse sõnade allikast või kogumikust (Logia ehk Q), mille vormi on evangelist Matteus kujundanud. Seda järeldust toetab tõsiasi, et väga sarnane Jeesuse monoloog on kirjas Lk 7:24–35, kus leidub ka sõnalisi kokkulangevusi. Seega on tegu Jeesuse Galilea perioodi tegevuse pärimusliku materjaliga, mille Matteus ja Luukas on oma teosesse sobitanud.
Pärimus, mis sai Jeesuse sõnadest alguse Jeesuse tegevuse ajal, võttis mingil ajal kreekakeelse kirjaliku kuju ning oli niisugusena Matteuse ja Luuka poolt kasutatav. Praeguse lõpliku sõnastuse andsid pärimusele teineteisest sõltumatult nn redaktorid Matteus ja Luukas. Sellele osutab huvitav detail, et Luukas on raskesti tõlgendatavad mõtted Mt 11:12 j paigutanud teise kohta ja konteksti, nimelt Lk 16:16.
4. Ajalooline kontekst
Matteuse evangeelium on hea uue žanri kasutamise näide Uues Testamendis, kus autor on kohandanud oma esitusviisi eriti ka juudi rahvusest lugejaile. Ta alustas oma raamatut Aabrahami poja, Taaveti poja, sünnilooga (Mt 1:1). Autor Matteus on saanud kasutada juba valminud Markuse evangeeliumi teksti ja näib, et ta on olnud Johannest puudutavates küsimustes Markuse lühikese viitega samal lainel (vrd Mk 9:11–13). Matteus sai kasutada ka Jeesuse sõnade allikat Q ning lühemaid ja pikemaid suulisi pärimusi, mis paigutab evangeeliumi kirjaliku kuju valmimise Juudi sõja (66–70/73) järgsesse aega. Jeruusalemm on langenud roomlaste kätte ja laastatud, juutlikud juudid, juudikristlased ja muulastest kristlased puutusid väljaspool Palestiinat üksteisega tihedalt kokku. Evangeeliumi lõpliku kirjutamise kohana on enim oletatud Süüria usulist ja kultuurilist keskkonda.
5. Kommentaar
11:11. Naisest sündinu on üldine nimetus inimese kohta erinevalt Jumalast ja ka inglitest. Naisest sündinute seast „tõusmine“ on aga huvitav väljend, kuna seda kasutatakse VT eristaatuses isikute nagu kohtumõistjate ja prohvetite kohta. Järgnev sõna „väikseim“ ei hõlma aga Jeesust kui Johannese järeltulijat. On võimalik, et „väikeste“ alla mahuvad näiteks Jeesuse jüngrid (Mt 10:42). Ent kuna Johannes on just lõppeva aja ja uue, saabuva Jumala kuningriigi aja lävepakul seisja, siis on võimalik, et on mõeldud suurt kontrasti vana ja uue ajastu vahel, kus väike olemisest on saanud väärtus, mida varem ei osatud hinnata. Nii saaks näha Johannest kui lõppeva VT ajastu suurimat nüüd Jumala kuningriigi skaalal kui väikseimat.
11:12. Eelneva ja selle salmi põhjal saab selgemaks, et Johannese isik ja tegevus on olnud küsimuste ja arutluste allikaks algkristluses ning ka pärimuse lõppfaasis ning Matteuse evangeeliumi kirjutamise ajal ei ole olnud piisavat selgust tema ja Jumala kuningriigi vahekorra osas. Kommentaatorid on mõistetavatel põhjustel raskustes, kuna võimatu on näha kõrvalt tegelikke olukordi, kus need arutlused aset leidsid. Keeruline on öelda, kas salmid 11–12 kirjeldavad rohkem Jeesuse kõne reaalaja olukorda või Matteuse evangeeliumi kirjapanemise aja olustikku rohkem kui 40 aastat hiljem!
11:13. Huvitav on siin asjaolu, et selles salmis on vastupidi reaalajaloo kronoloogiale prohvetid eespool ja neile järgneb Toora. Ilmselt tuleb Johannes arvata prohvetite hulka, mis oleks ka kooskõlas salmide 11:9–11 mõttega, aga seostatav ka 11:14 mõttega Eelijast. Eelijat võib üldisemas mõttes samuti prohvetitega seostada, rääkimata perikoobis tsiteeritud Malakist kui saadik-prohvetist. Mis on aga salmis 12 mainitud Ristija Johannese päevad? Võib-olla selle pingelise ajajärgu algus, mis algaski Johannese kuulutusega, jätkus Jeesuse esileastumisega, kuulutustööga ja kõnedega Jumala kuningriigist, lunastuse lõpuleviimisega kannatuse, surma ja ülesäratamise läbi. Salmid Mt 11:7–14 on omavahel väga läbipõimitud ja neid ei saa ühekaupa kommeteerida. Igatahes näib nii, et Johannese tegevusega on Jumala kuningriigi esiletulemine või isegi esile murdmine alanud, ent ainult alanud.
11:14. Johannese samastamine Eelijaga sai alguse juba selle perikoobi salmis 10 ja sama mõte, mis esines Mk 9:13, toetab järeldust, et Johannese esitamine Eelijana enne Messia saabumist oli Jeesuse ajast alates täiesti juurdunud. See on üks tõendav väljend selle kohta, et uus suur ajastute pööre on alanud.
11:16 (16–19). Siinkohal on teksti lisatud salme 11:16–19 hõlmav võrdum, mille ajaline haare on mõned aastad – alates Johannese tegevusest kuni Jeesuse tegevuse ajani. Võrdum võib juhtida tähelepanu erinevate usuliste veendumustega rühmitustele Jeesuse kaasaegsete inimeste hulgas, keda ei ole siiski viljakas hakata püüdma identifitseerida. Ühed ülistavad askeesi, teised elurõõmu. Oluline järeldus on kokkuvõttes aga see, et rahvas on niisugune, kellele miski ei sobi. Ühe oletuse kohaselt ootas rahvas Johanneselt rõõmupidu ja Jeesuselt askeesi või itku ja siis pidid mõlemad pettuma (Schweizer 1986: 171). Nii või teisiti näitab võrdum rahvast kui massi, kes tahab küll eemalt vaadata ja arvustada, aga ei ole valmis kaasa lööma ega pühenduma.
Veelgi olulisem on, et samal ajal võib selles Jeesuse sõnas olla varjul ka viide vabadusele, mille just tema ise on toonud nii sellele sugupõlvele kui ka järgnevatele.
11:19. Salm jätkab 11:18 võrdlust ja selle valgusel kritiseerib Jeesus rahva hinnanguid nii Johannese kui ka enda kohta.
Ent salmi lõpetav lause (11:19c) toob uudsena mõjuva kokkuvõtte. Siin on võimalik püüda rekonstrueerida kahesugust situatsiooni; selleks vaata tekstikriitilist kommentaari ülal (1. perikoobi tekst). Vaadates seda lugemisviisi, mille kohaselt antakse tarkusele õigus tema laste poolt, võib laste all mõelda Jeesuse enda liikumise liikmeid. Kui pidada kaalukamaks lugemisviisi, mille kohaselt annavad tarkusele õiguse tema teod, siis haakub see Vana Testamendi arusaamaga tarkusest, mis ilmneb esmalt jumalakartuses ja sellele tuginevates õigetes tegudes ehk laiemalt õiges eluviisis. Ka siin on võimalik näha tarkuse enda tegude subjektidena Jeesuse õpilasi, järelkäijaid, lausa tema enda liikumise „pisukesi“.
6. Paralleeltekstid
Perikoobi otsene paralleeltekst on Luuka 7:24–35, mille kokkulangevus Matteuse esitusviisiga on väga suur ja mida juba vaadeldi kirjanduskriitilise analüüsi käigus. Luukas esitas vaid ühe olulise Johannest puudutava hinnangu teises kohas (16:16) ja tõi koos sellega oma evangeeliumisse sisse kahe ajastu murdejoone veelgi reljeefsemalt esile (vt Tasmuth 2020: 132–134).
7. Tõlgendusloolised märkused
Advendiaja 3. pühapäeva keskmes on Ristija Johannes. Jumalateenistuste käsiraamatu lugemiskava 2. lugemisaasta võimaldab valida kahe teksti vahel: kas Mt 11:11–19 (mida puudutatakse käesolevas kommentaaris) või Jh 1:35–37. Viimase evangeeliumi keskmes on Ristija Johannese tunnistus Kristusest kui Jumala Tallest. Jumala Talle sümboolikat on käsitletud 2017/18 kirikuaasta ülestõusmispüha kommentaaris, vt SIIT.
Ristija Johannese kohta võib vaadata ka SIIT.
Käesoleva aasta jutluseteksti eellooks on Ristija Johannese vangistamine, kuna ta manitses nelivürst Heroodes Antipast lõpetama ebaseaduslikku suhet vennanaise Heroodiasega (Mt 14:1–12; Mk 16:14–29). Lk 3:19–20 mainib Johannese vangistamist otsekui möödaminnes, samas kui Matteus ja Markus joonistavad Johannese eluotsast värvika pildi, milles on oma osa naiselike võlude kuritarvitusel.
Ei Uus Testament ega Josephuse kirjutised ei anna Johannese surma täpset aega, Johannes võidi hukata 28–29 pKr, olles vangistatud umbes aasta varem. Josephuse andmeil hukati Johannes Macheruse kindluses, mis asub tänapäeva Mukawiri külas Jordaania territooriumil.
Ristija Johannese elu ja tegevuse sünopsis:
| Matteus | Markus | Luuka evangeelium + Apostlite teod | Johannes | Josephus | |
| Proloog | Lk 1:5–80 | Jh 1:6–18 | |||
| Johannese avalik tegevus | Mt 3:1–17 | Mk 1:4–11 | Lk 3:1–22; Ap 1:5; 1:21–22; 10:37–38; 11:16; 13:24–25; 18:25; 19:3–4 | Jh 1:19–42; 3:22–36; 4:1 | Ant XVIII 5.2 |
| Vangistus | Mt 11:2–7; 14:6–12 | Mk 1:14; 6:17–29 | Lk 3:19–20; 7:18–25; 9:9 | Jh 3:24 | Ant XVIII 5.2 |
| Epiloog | Mt 14:1–6 | Mk 6:14–16 | Lk 9:7–9 | Jh 5:30–38; 10:40–42 | Ant XVIII 5.2 |
John Dominic Crossan (sündinud 17.02.1934), USA-s elav iiri päritolu Uue Testamendi teadlane, varakristluse uurija, endine katoliku preester ja Jeesuse Seminari liige ning DePauli Ülikooli emeriitprofessor, eristab Josephuse kirjutistes Johannese ja Jeesuse tegevuse kirjeldust: „Johannesel oli monopol, kuid Jeesusele kuulus frantsiis“. Et saada ristitud, läks soovija vaid Johannese juurde. Johannese liikumise lõpetamiseks oli üksnes vaja takistada Johannese tegevust. Johannese liikumine lõppes seetõttu tema surmaga. Jeesus kutsus kõiki enda juurde vaatama, kuidas tema ja ta kaaslased on juba võtnud omaks Jumala valitsuse, sisenenud sellesse ja elavad selles. Selline ühine tegevus ei olnud vaid tema enda jaoks, vaid erinevalt Johannese liikumisest võis see ellu jääda ka ilma Jeesuseta. (Crossan 2007, 117–119)
Kui Mooses tõusis kõrgustesse seadusetahvleid vastu võtma, nurisesid inglid ta seljataga ning ütlesid: „Mis selle naisest sündinuga on, et ta on kõrgustesse tõusnud?“ Avot, Pirke Rabi Nahman 2 (2a)
Juudi rabid olid kindlad, et Messia saabumist on võimalik kiirendada näiteks meeleparanduse kaudu.
Rabi Jose Galilealane (u 110 pKr) ütles: „Meeleparandus on suur asi, sest see toob lunastuse ligi.“ Joma 86b
Rabi Levi (u 300 pKr) ütles: „Kui iisraellased kasvõi ühegi päeva meelt parandaksid, oleksid nad silmapilk lunastatud ja kohe tuleks Taaveti poeg“, vt Ps 95:7. Midraš Šir Hašširim 5:2 (118a), Pesiqta 163b
Samuti loodeti Messia saabumist kiirendada käskude pidamise abil.
Rabi Johanan (surn. 279 pKr) ütles rabi Šim’on ben Johai (u 150 pKr) nimel: „Kui iisraellased peaksid ainult kahte sabatit järjest eeskirjade kohaselt, oleksid nad kohemaid lunastatud.“ Kirjutatud on: „Nõnda ütleb Issand kohitsetuile, kes peavad mu hingamispäevi [mitmus, s.t vähemalt 2]“ (Js 56:4) ja edasi on kirjutatud: „Needki ma viin [messiaanlikul ajastul] oma pühale mäele.“ (Js 56:7) Šabat 118b
Rabi Levi (u 300 pKr) ütles: „Kui iisraellased peaksid ühtainsatki hingamispäeva nii nagu kord ja kohus, tuleks kohe Taaveti poeg.“ Kus see on kirjutatud? 2Ms 16:25 ütles Mooses: „Sööge seda täna, sest täna on Issanda hingamispäev.“ Niisiis vaid üks päev. Edasi on kirjutatud Js 30:15: „Pöördudes ja vaikseks jäädes te pääseksite [bǝšuva vanaḥat tivvašeʻun], s.t pääseksite sabati [švbh] ja vaikseksjäämise kaudu.“ Ta’anit 1, 64a, 28
Ristija Johannes on viimane Vana Testamendi ajastusse kuuluv prohvet, kes n-ö ühe jalaga seisab juba Uue Testamendi pinnal, valmistades ette uue ajastu saabumist.
Rabi Hijja ben Abba (u 280 pKr) ütles, et rabi Johanan olevat öelnud: „Kõik prohvetid on ennustanud ainult Messia päevani“, tulevase maailma kohta kehtib aga see: „Ükski kõrv ei ole kuulnud, ükski silm ei ole näinud muud Jumalat peale sinu, kes tema ootajale seesugust võiks teha.“ (Js 64:3) Rabi Šemu’eli (surn 254 pKr) arvamus on aga teine, sest Šemu’el ütles: „Selle maailma ja Messia päevade vahel ei ole muud erinevust peale selle, et selle maailma vägevad orjastavad teisi“ [see lõpeb Messia päevadel], nagu on kirjutatud: „Vaeseid ei puudu maal kunagi“ (5Ms 15:11) [ka mitte Messia päevadel; need ei too kaasa prohvetliku tulevikupildi tõekssaamist, prohvetlik tulevik teostub alles tulevases maailmas]. Berakot 34b
Kirikuisa Hieronymus kirjutab: „Johannese kohta öeldakse, et ta on Eelija, ja seda mitte rumalate filosoofide arvamuse kohaselt või teatud hereetikute poolt, kes õpetavad metempsychosis’t või hinge siirdumist ühest ihust teise, vaid et (nagu ühes teises evangeeliumikohas öeldakse) ta tuli Eelija vaimus ja väes ja temal oli Püha Vaimu sama armu ja mõõdu kohaselt. Kuid oma eluviiside karmuse ja vaimu väe osas olid Eelija ja Johannes võrdsed: nad mõlemad elasid kõrbes, mõlemad olid vöötatud loomanahkadega; kuna Eelija manitses Ahabit ja Iisebeli nende ebaõigluse pärast, pidi ta põgenema ja kuna Johannes mõistis hukka Heroodese ja Heroodia ebaseadusliku liidu, kaotas ta pea.“
Üks emand nägi, et rabi Jona (u 350 pKr) nägu punetas. Ta ütles: „Vanamees, vanamees, sa oled üks kolmest: sa kas oled joodik, oled see, kes protsendi peale raha laenab või oled seakasvataja.“ Jeruusalemma Talmudi traktaat Šekina 3, 47c, 3.
8. Liturgilised soovitused
Liturgiline värv: violett.
Kuna kirikuaastal 2022/23 on jutlusetekstiks evangeelium, võib Jumalateenistuste käsiraamatu korda kasutades eraldi jutluselaul ära jääda. Sel juhul loetakse evangeelium samast kohast, kust peetakse jutlus, ning jutlus algab vahetult evangeeliumi järel pärast koguduse vastust „Kiitus olgu Sulle, Kristus“.
Alguslaul: 143:1–6.
Päeva laul: 10.
Jutluselaul: 3.
Ettevalmistuslaul: 363.
Lõpulaul: 143:7–8.
Päeva palve: Käsiraamat, lk 41, nr 2/ Agenda, lk 78 nr 3.
Kirikupalve: Intranetist väljajäänud kirikupalved, lk 7 (Advendiaeg)/ Agenda, lk 78–79, nr 1.
Kiituspalve: Käsiraamat, lk 348 (Advendiaeg).
Palve pärast armulauda: Käsiraamat, lk 42, nr 2/ Agenda, lk 120.
9. Muud soovitused
Jutluse jaoks on võimalik kasutada punktis 2 „Struktuur ja kontekst“ esitatud kogu perikoopi läbivat struktuuri 1–4, mis võimaldab neljaosalise jutluse valmistamist. Teine võimalus on ehitada jutlus üles kalendris esitatud perikoobi piires osadele 3–4. Mõlemal juhul on hea kasutada Mt 11:19c poolt pakutavaid erinevaid tekstikriitilisi lahendeid ja leida neist enda sõnumi jaoks sobiv.
Kasutatud kirjandus
Crossan, Dominic (2007) God and Empire. London: HarperCollins.
Schweizer, Eduard (1986) Das Evangelium nach Matthäus. NTD 2, Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht.
Tasmuth, Randar (2020) Uue Testamendi kontekstualiseeriv teoloogia. Kristliku usulise mõtte ja praktika sünd. EELK UI toimetised XXIX, Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut.
Alapeatükid 1–6 ja 9 on koostanud Randar Tasmuth, alapeatükid 7–8 Joel Siim. Toimetanud Mariina Viia
