EELK perikoopide abimaterjal 6/17: Mt 7:13–14
1. Perikoobi tekst
Eksegeetiline töö algab algkeelse teksti vaatlusest selle kontekstis. Järgneb töö taustateadmisi lisavate allikate ja abimaterjalidega. Perikoobi piiritlusena sobib lühike tekstilõik 7:13–14 jutluse aluseks hästi.
Kahe salmi pikkuses perikoobis on mõned vähese tähtsusega tekstikriitilised erisused ja vaid üks sisulisem, mis väärib Nestle-Alandi (NA) Novum Testamentum Graece 28. väljaande peateksti kohaselt ära märkimist.
7:13. Mõned käsikirjad on jätnud välja sõna ’värav’ (hē pylē) teistkordse esituse selles lauses. Sõna ’värav’ kordus puudub majuskelkäsikirja Codex Sinaiticus (01) algses lugemisviisis ja mitmetes 4., 5. ning 12./13. sajandi ladinakeelsetes tõlgetes. Salm 13 kõlab siis nõnda: „Minge sisse kitsast väravast, sest lai ja avar on tee, mis viib (ehk juhib või eksitab; apagousa) hukatusse, ja palju on neid, kes läbi selle sisse astuvad“. Ühe tõenäolise seletuse kohaselt on koopiate tegijad sõna ’värav’ teistkordse esituse ära jätnud, sest nad ei tajunud, et piltkujundi kohaselt pidi tee värava juurde viima (Metzger 1971: 19). Salmi Mt 7:14 esitusviis EPS piibliväljaandes on asjakohane ja sobiv.
Teksti ajalugu ehk tekstilugu on ühtlasi varajase teoloogilise mõtte ajalugu. Seetõttu avab tekstiloos sündinud üksteisest erinevate keeleliste nüansside uurimine tekstide mõistmise jaoks uusi tõlgendusvõimalusi. Sageli pakuvad võrdlused ka praktilise kuulutuse jaoks rikastavaid võimalusi.
2. Struktuur ja lähem kontekst
Perikoobi Mt 7:13–14 lähim kontekst on seda eelnevalt sisse juhatav lõik palvest Mt 7:7–12 ja sellele järgneb rida hoiatusi, mis on tihedalt seotud praktilise elu viljadega Mt 7:15–23.
Perikoop ise on lühike ja selge ega eelda seesmist liigendust. Kontekstis vaadatuna aga avanevad võimalused seostada see kahe salmi pikkune lõiguke nii eelneva kui ka järgneva tekstiga:
1) Mt 7:7–12. Lõik algab õhutusega palvele, mis tänast perikoopi arvestades teeb sellele huvitava eelneva sissejuhatuse, pöörates tähelepanu otsimisele, koputamisele kui aktiivsele taotlevale tegevusele ja lõpuks sisse pääsemisele – teile avatakse! Järgnevates salmides kohtab lugeja näiteid eeskujulikest inimestest, kes annavad paluvatele ligimestele leiba ja kala. Tähtis on kuldne salm 7:12, mis kutsub üles tegema inimestele seda, mida soovitakse, et endale tehakse.
2) Mt 7:13–14. Perikoop kõneleb kahest teest ja väravast. Kompositsiooniliselt on võimalik näha seda, et salmi 7:12 järgimine ei ole lihtne ja võib osutuda just selleks kitsaks ja raskemini käidavaks teeks. Kergem on ignoreerida ligimese vajadusi ja kulgeda mugavamalt mööda laia teed, mille ääres olevad kaasinimesed kaugemale jäävad.
3) Mt 7:15–23. Selles lõigus võib näha hoiatusi. Esmalt esitatakse õpetuslikud hädaohud valeprohvetite kuulda võtmise pärast. Need võivad haarata tagasi ja kommenteerida salme 13–14, meelitades kristlasi eemale kitsa tee käimiselt. Kohe aga järgnevad käitumise praktilist kontrolli võimaldavad laused, mis esitavad kriteeriumina küsimuse, kas me kanname head vilja. Salmides 13–14 esile tulevat motiivi kirjeldav osaline paralleel on salmis 7:21, kus kordub sisse pääsemise teema – kas taevariiki saadakse sisse või mitte.
3. Kirjanduslooline kontekst
See kahe salmi pikkune perikoop on vormi poolest üks näide Jeesuselt pärinevast kõneainesest. Salme Mt 7:13–14 võib nimetada kaksik-logioniks, mis on kujundatud antiteetilise ehk vastandava parallelismi kujul. Perikoop on lühike soovituslik, isegi käskivas vormis antud eluline suunis. Nõnda on see perikoop iseloomustatav ka Iisraeli tarkuskirjandusele tunnusliku elulise tarkuse sõnana.
Laiema kirjandusliku konteksti vaates on perikoop koos ülal esitatud lähikontekstiga osa Matteuse evangeeliumi mäejutluse tervikust Mt 5:1–7:28. Niinimetatud kahe allika teooria kohaselt moodustavad Matteuse evangeeliumi mäejutlus ja Luuka evangeeliumis esinev aasa- või väljajutlus (Lk 6:20–49) kaks ühe allika kasutamisel rajanevat kompositsiooni. Kahe evangelisti kompositsioone ühendab ka geograafiline kontekst, millega kõned sisse juhatatakse. Matteuse jutustuse kohaselt läks Jeesus mäele ja pidas kõne mäelt (5:1). Luuka kohaselt tuli Jeesus mäelt alla ja pidas kõne lagedas paigas ning tervendas ka haigeid (6:17–20).
Sarnane on ka kõnede sisuline ülesehitus. Mõlemad kõnekompositsioonid algavad õndsakskiitmistega ja lõpevad näitega ühest arukast ja ühest arutust mehest. Esimene neist järgis oma elus kõiki varem esitatud Jeesuse sõnu ja ehitas oma eluhoone kaljule, mis jäi rajuilmade keskel püsima. Teine mees ei järginud Jeesuse sõnu ja tulemuseks oli liivale ehitatud hoone, mis tormi käes kokku varises. Mõlemas kõnes on suured kokkulangevused ja eeldatavasti pärineb see materjal Jeesuse kõnede pärimuste põhjal varakristluses kirjaliku kuju saanud hüpoteetilisest allikast, mida nimetatakse nii Q allikaks kui ka Logion’ide allikaks.
Sellise allika olemasolu on ammu eeldatud ning selle eelduse alusel on osutunud viljakaks võrrelda omavahel Matteuse ja Luuka evangeeliumi suures osas kokku langevat materjali. Eeldatakse, et nii Matteuse kui ka Luuka evangeeliumi autorid on kasutanud seda allikat ja tulemuseks on sarnased tekstid mõlemas evangeeliumis. Logionide allika kasutamise tulemuseks peetakse niisuguseid Matteuse ja Luuka evangeeliumi tekste, kus sisu ja vormi omavaheline kokkulangevus on väga suur ning ühtlasi ei leidu nende tekstide materjali teistes Uue Testamendi kirjutistes.
Matteuse poolt niisugusena kirjalikuks tervikuks kujundatud mäejutlust on peetud jüngrite eetika esituseks. Jüngritele suunatud Jeesuse sõnad esitatakse kohe peale seda, kui kõne on õndsakskiitmistega sisse juhatatud. Jünger on aga igaüks, kes laseb end Jeesuse poolt Jumala juurde kutsuda (Schweizer 1986: 44). Jumal, kelle juurde jüngrid kutsutakse, on Iisraeli Jumal, kelle antud Seadus jääb püsima (Mt 5:17–19). Evangelist Matteuse poolt rõhutatud Jeesuse suur meelevald Jumala õiguse selgitamisel saab mäejutluses ainukordse lisatõenduse. Isegi Iisraeli kirjatundjad ja variserid ei pruugi suuta hõlmata seda Seadust ja õigust, mida Jeesuse jüngritelt oodatakse (Mt 5:20).
Matteuse evangeeliumi teoloogilisi jooni iseloomustavad jumalakesksuse esitamine, saadud traditsioonile kirjaliku kuju andmine, Markuselt pärandiks saadud evangeeliumi žanri ja kompositsiooni täiendamine, jüngritele Jumalale ja Jeesusele kuulekuse eeskujuks seadmine, suures osas juutidest koosnevale kogukonnale Jeesuse kui Siionile saabuva Taaveti poja esitamine ja põhjendamine (Allison 2001: 846). Matteus kujundas ja esitas kristoloogia kirjatundjaid meenutaval viisil nõnda, et sellega haakub hästi Jumala kuningriigi evangeeliumi kuulutamine (Tasmuth 2020: 130).
4. Ajalooline kontekst
Matteuse evangeelium on hea näide uudse evangeeliumi žanri täiendavast ja edasi arendavast kasutamisest. Uues Testamendis on Matteuse evangeeliumile eelnenud sellest palju lühem ja mitmes osas lihtsama struktuuriga Markuse kompositsioon, keda peetakse evangeeliumi žanri rajajaks.
Matteus oli Markuse teksti ja suuliste pärimuste kokku liitja, redaktor ja autor korraga, kes kohandas oma esitusviisi nii, et see puudutaks ka juudi rahvusest lugejaid. Evangeeliumi autor on olnud rahvuselt juudi päritolu. Näiteks alustas Matteus oma raamatut Aabrahami poja, Taaveti poja, sünnilooga (Mt 1:1). Matteus kasutas Galilea järve kohta mere nimetust, paganarahvaste arusaamu tundev Luukas aga järve (limnē) nimetust (Lk 5:1). Matteuse evangeeliumi stiilist, kompositsioonist ja teoloogiast saab lugeda pikemalt Uue Testamendi kontekstualiseeriva teoloogia õpikust (Tasmuth 2020: 125–131).
Arvatavasti paigutub Matteus evangeeliumi kirjaliku kuju valmimise Juudi sõja (66–70/73) järgsesse aega. Jeruusalemm on langenud roomlaste kätte ja laastatud, juutlusest kinni pidavad juudid, juudisoost kristlased ja muulastest kristlased puutusid väljaspool Palestiinat sellel ajal veel tihedalt üksteisega kokku. Evangeeliumi lõpliku kirjutamise kohana on enim oletatud Süüria usulist ja kultuurilist keskkonda.
5. Kommentaar
7:13 Väravana kasutataval sõnal pylē on sugulus uhkemat sissepääsu tähistava sõnaga ’püloon’. Egiptuse hauakambritesse viivaid suurejoonelisi sissepääse nimetati samuti püloonideks ja Matteuse sõnakasutus lubab mõelda ka pildile, kus astutakse sisse pidusaali (Schweizer 1986: 118). Näiteks viitab Luuka 13:23–24 osalt sarnases tekstis kasutatud sõna thyra pigem kitsamale uksele. Kas on Matteus soovinud anda mõista, et hukatusse ja ellu viivad väravad on tegumoelt sarnased ja vahe on vaid mõõtudes? Sellisel juhul on mõlemad väravad tegumoe väärikuse osas samaväärsed ja inimesel on võimalus langetada otsus suuruse järgi, kust on parem ja uhkem sisse minna. Ka kitsal väraval on siis sellisel juhul ikkagi värava väärikus ja mitte ukse tähendus.
Kahe tee võrdpilti tundis nii Kreeka kui Iisraeli lugeja. Jeremija 21:8 loeme: „Ja ütle sellele rahvale: „Nõnda ütleb Issand: „Vaata, ma panen teie ette elu tee ja surma tee“.““ Järgneb otsene juhis rahvale valida linna jäämise või sealt lahkumise vahel. Seekordne soovitus linnast lahkuda ja vaenlasele alistuda on elu tee.
Sõnade järjekord lausetes Mt 7:13–14 lubab mõelda ka nõnda, et nii lai tee kui ka kitsas tee algavad alles teisel pool laia või kitsast väravat. Sellisel juhul tuleks teksti tõlgendada allegooriliselt nii, et värav tähistab õpetust ja tee moraalset elurännakut. Sellisel juhul teeb inimene esmalt valiku õpetuse osas ja seejärel on teekond väravast läbi minnes juba ette määratud.
Oletusele, et paljud laiast väravast sisse minejad peegeldavad Matteuse kujundatud dogmaatilist arvamust paljude hukkamise ettemääratusest, räägivad vastu Mt 8:11 ja Mt 20:28, kus sõna ’paljud’ on kasutatud päästetute ja võitjate tähenduses. Seetõttu võib arvata, et ka siin on tegemist juutluses hortatiivsete üleskutsete puhul kasutatud hüperboolse väljendusviisiga (Allison 2001: 856).
7:14 Võimalik on mõista seda teksti ka kunstilise topelt võrdumina, kus elementide järjekord on teadlikult ümber pööratud. Sel juhul viib lai tee oodataval kombel suure värava juurde ja sealt sisse astumine on vaid tehtud rännaku jätk, kus ei ole enam ümberpööramise võimalust. Salmi 14 märge, et pisut on neid, kes ’selle’ leiavad, viitab pigem kitsa raja leidmise raskusele ja võib-olla ka sellel rajal rändamise raskusele.
Kahe tee võrdpilt esineb Matteuse evangeeliumist pisut hilisemas Kaheteistkümne apostli õpetuses ehk Didachē’s (lüh Did). See on ajaliselt UT kirjutiste kujunemise lõppu paigutuv apostlike isade kirjutiste kogumisse kuuluv tekst. Didachē esimene lause nimetab ühte teed elu teeks ja teist surma teeks. Alates Did I.2 kirjeldatakse elu teed Matteuse evangeeliumis olevaid Jeesuse õpetusi meenutavas sõnastuses. Samalaadselt esitatakse surma teed alates Did V.1 paljude näidete varal (Apostlikud isad 2002: 205–208).
6. Paralleeltekstid
Perikoobiga sobituv üksnes osaline paralleelmotiiv on Jeesuse poolt teekonnal Jeruusalemma kõneldud võrdumis lukku pandud uksest ja selle taha jääjatest (Lk 13:23–30). Jeesus toonitab selle näite puhul vaimuliku võitlemise vajadust, et suuta sisse minna kitsast uksest. Paljud isegi püüavad seda, aga ei suuda mitte (13:24).
Olukorra edasine käik on aga erinev. Luuka poolt kirja pandud näite kohaselt ei ole kahte väravat, vaid on üks koht ja üks eesmärk, kuhu jõuda. Selleks on kojaisanda koda, see on ihaldatud koda. Siin aga on hoopis oht jääda kojaisanda koja ukse taha ehk väljapoole jumalariiki. Võrdumi keskel avatakse lugejale ka vaade teisele poole ust ning ukse taha jääjatele kirjeldatakse teispoolsust. Ukse taha jääjad saavad isegi näha kuidas seal sees on Aabraham, Iisak, Jaakob, kõik prohvetid ja ka muid rahvaid kõigist neljast ilmakaarest (13:28–29). Kas laseb Luukas salmidega 13:29–30 heita valgust Jeruusalemma langemise, templi hävitamise ja paganamisjoni edenemise ajale, kus Vahemere äärsetes maades sündisid arvukad paganakristlikud kogudused ja mida Luukas oma Apostlite tegude raamatus värvikalt kirjeldas?
7. Tõlgendusloolised märkused
9. pühapäeval pärast nelipüha on võimalus jutlustada Jeesuse laialt tuntud sõnade üle kahest teest. Need sõnad on hakanud elama oma elu ning jõudnud kõnekäändudena ka kõnekeelde. Samas on Jeesus (targu?) jätnud siinkohal täpsemalt avamata, mida ta laia või kitsa teena silmas pidas. Seetõttu on levinud ka arvukalt tõlgendusi, mida pidada tõeliselt kristlikuks eluks (kitsaks teeks) ja mida patuseks eluviisiks, mis viib kindlasti hukka.
1.–2. sajandivahetuse paiku ilmselt Süürias sündinud Kahteistkümne apostli õpetus (Didachē) esimene osa (ptk I–VI) on kahe tee kirjeldus. Nagu juba eespool on märgitud, sisaldavad need peatükid Jeesuse sõnadele sarnanevaid juhiseid vooruslikuks eluks. Õpetus algab: „On kaks teed, üks elu ja üks surma [tee]. Mõlema vahel on suur erinevus. Elu tee on nimelt see: Kõigepealt armasta Jumalat, kes on su loonud; teiseks, ligimest kui iseennast“ (I.1–2). Surma tee kirjelduse leiab V ptk algusest: „Surma tee on aga järgmine: eelkõige on ta kuri ja täis needust…“ (V,1).
Arvo Valton on kirjutanud: Mehele ei meeldinud kitsad metsarajad, need tundusid talle liialt etteantuina. Talle meeldisid laiad asfaltteed, neil sai ta omatahtsi loogelda.
Kahe tee pilt on maailma kultuurides laialt tuntud. Muinas-Egiptuse Keskmise Riigi ajast (u 2137–1781 eKr) on teada mõned sarkofaagid (pärinevad Deir el Bersha kalmistult), mille sisekülgedel on säilinud ainulaadsed graafilised teispoolsuse kujutised, „kaardid“, mille abil lahkunud sai rännata läbi allilma. Neid kujutisi kutsutakse „Kahe tee raamatuks“ ja need said Uue Riigi aegsete allilmaraamatute ja Surnuraamatu eeskujudeks. Sarkofaagidele maalitud kaks teed on maismaa- ja veetee, mis viivad õigeksmõistetute maale. Neid teid eraldab teineteisest tulejärv.
Kaks teed on leidnud huvitava kajastuse 20. sajandi rokkmuusikas.
„Stairway to Heaven“ (Trepp taevasse) on Inglise rokkbändi Led Zeppelin laul aastast 1971. Laulu kirjutas bändi kitarrist Jimmy Page ja laulja Robert Plant. Laulu peetakse üheks läbi aegade parimaks rokkmuusika teoseks. Laulu „Stairway to Heaven“ võib mõista allegooriana, mis viitab inimese teekonnale läbi elu, otsides elu mõtet ja püüdes seda mõista.
There’s a feeling I get when I look to the west
and my spirit is crying for leaving.
In my thoughts I have seen rings of smoke through the trees
and the voices of those who stand looking
„Highway to Hell“ (Maantee põrgusse) on Austraalia rokkbändi AC/DC lugu aastast 1979. laulu kirjutasid Angus Young, Malcolm Young ja Bon Scott. Bänd oli enne laulu kirjutamist avaldanud mitu stuudioalbumit, reklaamides neid pikkadel ja rasketel tuuridel, mida Angus Young kirjeldas maanteena põrgusse. Laul on inspireeritud Canning Highway’st, maanteest, mis ühendab Perthi sadamalinna Fremantle’iga, mille ääres asus mitu Bon Scotti lemmikkõrtsi ja hotelli.
12.–13.08.1989 toimus Moskvas Lužniki staadionil Moskva Muusika- ja Rahufestival, mille järel anti välja kogumik-CD pealkirjaga Stairway to Heaven/Highway to Hell. CD-l esinevad muuhulgas Bon Jovi, Scorpions, Ozzy Osbourne, Mötley Crüe jne.
“Tee” märgib reas traditsioonides ka elulaadi, teatud religioosseid praktikaid jms. Kõige tuntum on ilmselt Hiina mõiste dao (道), mille tähendus on muuhulgas “tee”, “rada”, “teerada”, vabamalt tõlkides “õpetus”, “põhimõte” või “uskumus(ed)”. Ida-Aasia filosoofias märgib dao universumi korda, mille iseloomu peab inimene ära tundma, et mõista isikliku tarkuse potentsiaali. Seda äratundmist ei ole võimalik mõiste kombel õppida, seda on võimalik kogeda igaühe tegeliku elukogemuse kaudu. Laozi märgib Daodejing’is, et dao ei ole “asja nimi”, vaid Universumi aluseks olev loomulik kord. Dao on “igavesti nimetu” (Daodejing 32) ja seda tuleb eristada loendamatust hulgast nimetatud asjadest, mis on dao manifestatsioonid. Dao iseloomustamine elulaadina on lähedane kristluse enesemõistmisele “teena”, elulaadina.
Mõiste “tee” esineb reas lauludes. Näiteks “Urban Symphony” laulu “Rändajad” refräänis:
See on tee, nad rändavad nii päevast päeva.
See on tee, nad rändavad siis ajast aega.
See on tee, ta nähtamatu rajana kulgeb
nende ees. Ta ootab kui riskida julged.
Või „Neiokõsõ“ laulus „Tii“:
Saa-õi maada,
tii lätt jo edesi.
Ümbre mi õi lää,
huug om sääne.
Et sääl kon silmäpiir,
ummi varbit nää.
Oroviir, mõtsatii, ülõ jõõ, ülõ mää,
tiiä-õi, kohe tuu elo viil käänd.
Mõlemad laulud esindasid Eestit Eurovisioni lauluvõistlusel vastavalt 2009. ja 2004. aastal.
Teel olemine, teekäimine eeldab teelise poolt aktiivsust. Ühes anekdoodis küsib mandrimees Hiiumaa mehelt: „Kuhu see tee ka viib?“ – „Äi ta vii kuskisse.“ „Kuidas ei vii? Iga tee viib kuhugi välja.“ – „Äi tee vii! Ikka ise peab minema.“
Megilla (Jeruusalemma targumis) 1,71c; 36: Rabi Ja’akov ben Abaje (u 340 ?) ütles rabi Aha (u 320) nimel: „Pane tähele oma jalga, kui sa lähed Jumala kotta (s.t templisse).“
Mu lapsed, hoidke oma südameid kogu ebaõigluse eest, mida Issand vihkab /—/ kuna suures aioonis ma tean kõike, kui palju peatuspaiku on inimestele valmis seatud; headele head, kurjadele kurjad, arvutu hulk. Õndsad, kes lähevad kaunitesse majadesse, sest kurjade jaoks ei ole rahu ega tagasipöördumist. (Slaavi Eenoki raamat 61:1jj)
8. Liturgilised soovitused
Liturgiline värv: roheline.
Kuna kirikuaastal 2022/23 on jutlusetekstiks evangeelium, võib Jumalateenistuste Käsiraamatu korda kasutades eraldi jutluselaul ära jääda. Sel juhul loetakse evangeelium samast kohast, kust peetakse jutlus, ning jutlus algab vahetult evangeeliumi järel pärast koguduse vastust „Kiitus olgu Sulle, Kristus“.
Alguslaul: 467.
Päeva laul: 365.
Jutluselaul: 284.
Ettevalmistuslaul: 157.
Lõpulaul: 400.
Päeva palve: Käsiraamat, lk 207, nr 1/ Agenda, lk 65, nr 4.
Kirikupalve: Käsiraamat, lk 568, nr 2 (neljaosaline kirikupalve), või: Käsiraamat, lk 578, nr 10 (ekteenia) / Agenda, lk 68–70, nr 2.
Kiituspalve: Käsiraamat, lk 353 (Üldine I).
Armulaua seadmise palve: Käsiraamat, lk 362 (G)
Palve pärast armulauda: Käsiraamat, lk 208/ Agenda, lk 71, nr 3.
9. Muud soovitused
Jutluse jaoks on võimalik kasutada punktis 2 „Struktuur ja lähem kontekst“ esitatud kolmeosalist struktuuri 1–3. Sellisel juhul saab jutlusse kaasata nii palve ja hea tegemise tähtsust sissejuhatavad salmid 7:7–12 kui ka järgnevad näited salmides 7:15–23.
Teine võimalus on ehitada jutlus üles ühelt poolt laia tee ja avara värava ning teiselt poolt kitsa tee ja kitsa värava kujundite kontrastidele. Sellisel juhul püsib jutlus kahe salmi teema piires, rohkem võib aga sisse tuua juba VT poolt ette valmistatud elu ja surma tee motiive. Lisaks otsesele näitele Jr 21:8 jj on võimalik kasutada ka 5Ms 28 esitatud Jumala sõna kuulamisega ja selle mitte kuulamisega kaasnevaid tagajärgi.
Allison, Dale C. Jr. (2001) „Matthew“ in The Oxford Bible Commentary. Edited by John Barton and John Muddiman. Pages 844–886. Oxford: Oxford Unversity Press.
Apostlikud isad (2002) Kreeka keelest tõlkinud ja kokku seadnud Kalle Kasemaa. Kommentaarid ja märkused Anne Kull. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Metzger, Bruce M. (1971) A Textual Commentary on the Greek New Testament. A Companion Volume to the United Bible Societis Greek New Testament (third edition). United Bible Societies.
Schweizer, Eduard (1986) Das Evangelium nach Matthäus. NTD 2. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht.
Tasmuth, Randar (2020) Uue Testamendi kontekstualiseeriv teoloogia. Kristliku usulise mõtte ja praktika sünd. EELK UI toimetised XXIX. Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut.
Alapeatükid 1–6 ja 9 on koostanud Randar Tasmuth, alapeatükid 7–8 Joel Siim. Toimetanud Mariina Viia
