Martin Lutheri Väike Katekismus on kindlasti tema kõige tuntum ja levinum kirjutis, mille olulisus kiriku õpetuse lühikokkuvõttena pole vähenenud ka tänases päevas.
Selle teksti kirjutamise ajendiks oli esimene kirikuvisitatsioon Saksimaal 1527. aastal, mille käigus ilmnesid puudujäägid nii koguduseliikmete kui ka vaimulike teadmistes. Nende kõrvaldamiseks otsustas Luther kirjutada põhjaliku õpperaamatu vaimulikele, mida hiljem hakati nimetama Suureks Katekismuseks. Selle aluseks on kolm Lutheri jutlusteseeriat aastast 1528.
Detsembris 1528 alustas Luther paralleelselt ka Väikese Katekismuse kirjutamist, mis pole siiski väljavõte esimesest, vaid täiesti iseseisev tekst kasutamiseks vahetus õppetöös ja kodus. Seepärast trükiti Väikese Katekismuse esimesed osad kõigepealt suuremõõduliste plakatitena, mida sai üles riputada kirikutes või koolides. Jaanuaris 1529 ilmusid trükist esimesed kolm plakatit (10 käsku, usutunnistus ja meieisa palve), märtsis peatükid ristimisest ja armulauast. Tervikuna ja raamatu vormis anti Väike Katekismus esimest korda välja mais 1529, siis juba täiendatuna eessõna, palvetekstide ja piiblitsitaatidega.
Lutheri eesmärgiks polnud luua normi kiriku õpetusele. Alles Konkordiavormel aastast 1577 võttis Väikese Katekismuse luterlike usutunnistuskirjade loetelusse ja iseloomustas mõlemat katekismust kui ilmikute Piiblit.
Väike Katekismus käsitleb järgmist: 10 käsku, usutunnistus, Meie Isa palve, püha ristimise sakrament, piht, altarisakrament, hommiku- ja õhtupalved, valik kirjakohti Piiblist.
