Kristlik perekonnaelu
Ristitud lapsel on õigus oodata oma vanematelt ja ristivanematelt, et nad õpetatavad teda tundma seda usku ja elama selles usus, milles ta ristiti. Söögipalve ja õhtupalve kuuluvad lapse kõige esimeste ja vajalikumate harjumuste hulka. Lapsed võetakse kirikusse kaasa nii noorena ja nii sagedasti, kui iganes võimalik. Kogudus saab vanemaid selles kasvatustöös aidata. Meie maal on pühapäevakool kõige levinum võimalus, mida kogudus pakub lapse usulise arengu suunamiseks ja õpetamiseks.
Ristitud lapse kasvatus on suunatud leeripäevaks ettevalmistusele, et ta iseseisvaks inimeseks sirgudes võiks saada ka iseseisvaks kristlaseks. On vanemaid, kes väidavad, et nad tahavad lasta oma lastel enestel otsustada, kas saada usklikuks või ei. Nad jätavad lapse ristimata, ei võta teda kaasa kirikusse ega õpeta palvetama. Ometigi söödavad ka need vanemad oma lapsi ja panevad kuivad mähkmed, küsimata, kas laps seda soovib või ei.
Kiriku laste- ja noortetöö
Kirik on inimese saatjaks läbi kogu elu. Lapsed on teretulnud nii kirikusse jumalateenistustele ja talitustele, kui ka pühapäevakooli ning teismeeas juba leerikursusele, noorteõhtutele, noortelaagritesse ja muudele toredatele ettevõtmistele, mida koguduste juures korraldatakse.
Pühapäevakool
Pühapäevakoolitöö on alguse saanud Inglismaalt, kus 1780. aastal hakati ajakirjaniku ja ühiskonnategelase Robert Raikesi eestvõttel korraldama vaeste vabrikutööliste laste koolitamist. Pühapäevakoolis õpetati alguses ka lugemist ja arvutamist, kuid hiljem kujunes see eelkõige laste usulise kasvatamise kohaks.
Eestis sai pühapäevakoolide tegevus alguse 19. sajandi teisel poolel Läänemaalt. Nõukogude okupatsiooni ajal keelati pühapäevakoolitöö, kuid lastele ristiusu õpetamist ei suudetud päriselt lämmatada. Vaikselt koguneti koguduseliikmete kodudes näiteks laste sünnipäevapidude nime all. Kogudustes hakati uuesti avalikult pühapäevakooli pidama 1989. aastast ja see töö sai kiiresti hoo sisse. Loodi EELK Pühapäevakooliühendus, mis koordineerib koguduste pühapäevakoolitööd, aitab kaasa õppematerjalide koostamisel ja õpetajate koolitamisel ning organiseerib üldkiriklikke lasteüritusi.
Pühapäevakoolid tegutsevad suuremas osas Eestimaa kogudustes. Pühapäevakooli õpetajateks on tavaliselt aktiivsed koguduseliikmed, kes on saanud vastava koolituse ja teevad seda tööd armastustööna. Vastavalt kohalikele võimalustele ja tavadele võivad tunnid toimuda ka nädala teistel päevadel. Maal püütakse pühapäevakooli korraldada ka kirikust kaugemal olevates külades, kas koolimajas või kellegi kodus, et lastel oleks hõlpsam kohale tulla.
Kogudused organiseerivad pühapäevakooli nii, nagu kohapeal on võimalusi ja vajadusi. Pühapäevakoolis ei ole selgeid vanusepiire, klassidesse jagunemist ja ühtseid õppeprogramme. Kui on rohkem kaastöölisi ja ruume, võivad pühapäevakoolis toimuda tunnid erinevates vanuserühmades ja seda juba paariaastastest lastest alates. Sageli käivad pühapäevakoolis noored kuni leeri minekuni või kauemgi.
Koguduse lastetöö ei piirdu ainult pühapäevakooliga. Lastetöö eesmärk ja ülesanne on tuua lapsi usule lähemale, kasvatada ja leida neile rakendust koguduses, et nad võiksid kasvada kiriku osadusse. Koguduse lastelaagrid, väljasõidud, osavõtt üldkiriklikest lastepäevadest ja laulukoorid teenivad ikka sama ülesannet. Tänapäeval luuakse koguduste juurde jõudumööda laste, samuti ka noorte ja täiskasvanute huvialaringe. Meisterdamise, joonistamine, spordi ja muu tegevuse kaudu võib laps otsida ja leida armastavat Jumalat. Teisalt pakuvad laste huvialaringid võimalust ka koguduseliikmetest kunstnikele, näitlejatele, käsitöö harrastajatele, spordijuhtidele ja teistele rakendada oma andeid Jumala riigi töö heaks.
Leeriaeg
Leeris käimine on oluline samm noore täisikka jõudmisel. Okupatsiooni aastatel käidi leeris 18-aastaselt, kuna riigi seadustega oli nooremate konfirmeerimine keelatud. Praegu tulevad noored sageli leeri juba 15-aastaselt või gümnaasiumi ajal. Pühapäevakoolist väljakasvamise järel tundub loogiline otsida oma teed ja ühineda kogudusega iseseisva liikmena.
Juba reformatsiooni ajast peale õpetati leeris (saksa keeles tähendab lehren ‘õpetama’) nii Piiblit ja katekismust kui ka lugemist ja kirjutamist. Noored said abielluda, kui nad oskasid lugeda-kirjutada ja olid leeris käinud.
Tänapäeval võib leer kesta mõnest kuust kuni aastani. Leeris õpitakse tundma Piiblit, katekismust, tutvutakse jumalateenistuse, talituste ja kiriku eluga. Kokkuvõtlikult: leer on koguduseliikme ettevalmistus.
Mitmetes kogudustes antakse osa õpetust leerilaagris. See võimaldab elada, tegutseda, õppida, palvetada koos. Leerikoolis ja -laagris koos tegutsenud noori liitev side võib püsida elu lõpuni.
Leeriõpetuse eest vastutab koguduseõpetaja, töös osalevad võimalust mõõda ka organist, noortetööjuht ja teised koguduse töötegijad. Leerikooli lõpetanud noori kutsutakse ja valmistatakse ette rühmajuhtideks, kes aitavad edaspidi leerilaagreid korraldada.
Leeripüha
Leeripüha jumalateenistuse kesksed elemendid on usutunnistus, käte pealepanemine, palve ja leerilaste lähetamine. Lapsena ristitu ütleb konfirmatsioonil (ladinakeelsest sõnast confirmare – ‘kinnitama’) oma jah-sõna kinnitamaks, et ta tahab elada kristlasena, kelleks vanemad teda kord ristisid. Seejärel palvetatakse Püha Vaimu läkitamise ja Vaimu andide kinnitamise pärast ning pühitsetakse inimene kristlase ülesande jaoks. Apostlite kombe kohase (Ap 8:17) käte pealepanemise ja õnnistamise läbi antakse inimene Jumala kätte ja ta saab Püha Vaimu.
Konfirmatsioon annab ülesande ning jõu elada kristlikult sõnas ja tegudes. Leeripüha ei ole viimane kord, kui inimene pärast õppimist kirikusse peab tulema ja armulauast osa võtma, vaid pigem jumalateenistus, millega ta alustab ristiinimese iseseisvat elu.
EELK Laste- ja Noorsootöö Ühendus
EELK laste- ja noortetööd koordineerib EELK Laste- ja Noorsootöö Ühendus (LNÜ), mille missioon on olla kogudustele ja nende laste- ning noorsootöö tegijatele toeks ja abiks, et Eesti lapsed ja noored saaksid Jumalat turvalises keskkonnas, oma vanusest lähtuvalt tundma õppida.
LNÜ toetab kogudusi lastetöö tegijate koolitamise ning metoodiliste materjalide väljaandmisega. Iga-aastaselt toimuvad lastetöö tegijatele suvepäevad. LNÜ kõige suurem üritus on aga iga-aastane üle-Eestiline noortefestival Järgmine Peatus ehk JäPe. Festivali külastab igal aastal 150-200 noort ning see annab noortele mõnusa võimaluse olla koos teiste kristlastega, nautida head muusikat ja veeta meeldivalt mõned kaunid suvepäevad.
LNÜ kontaktandmed leiad siit.
Kirikukoolid
Viimastel aastatel on Eesti haridusmaastikul täiesti uue nähtusena asutatud mitmeid kirikukoole ja lasteaedu, sealhulgas EELK koguduste poolt: Tallinna Toomkool, Kaarli Kool, Tartu Luterlik Peetri Kool koos lasteaiaga ja Põlva Jakobi Kool. Kirikukoolid ja –lasteaiad pakuvad peredele ja lapsevanematele võimalust anda oma lastele kristlikule maailmavaatele ja väärtuskasvatusele tuginev haridus, õppida luterlikku usuõpetust ning teha koostööd kiriku ja kogudustega kooli traditsioonide kujundamisel, sh kirikukalendri pühade tähistamisel. Kiriklikku alus- ja põhihariduse edendamise kaudu annavad EELK ja selle kogudused oma panuse vaimsema, hoolivama, kristlikku pärimust tundva ja austava ning teistsuguste maailmavaadete ja usuliste eelistuste suhtes lugupidava põlvkonna kasvatamisel ning selle kaudu kogu ühiskonna tervendamisel.
