Kirikumuusika ehk kultusmuusika on suhtlemisvahend inimese ja Jumala vahel. Kirikumuusika on verbaalse kõnemeloodia võimendaja ning mõtte ja sõna süvendaja. Sisemine ja väline väärikus ning rituaalitunnetus kuuluvad selle protsessi juurde. (Ene Üleoja)
„Kristliku kiriku muusika saamislugu on õieti liturgia kujunemise lugu,“ väidab Hugo Lepnurm raamatus Peatükke kultusmuusika ajaloost. Liturgia koos koraalidega moodustab ühtse muusikalis-vaimse-esteetilise terviku, milles väljendub püüd sisemise korrastatuse, tasakaalu ja harmoonia poole.
Kirikumuusika on funktsionaalne muusika, mis on jumalateenistuse osa ning millel on selles kindel ülesanne. See on seotud konfessiooniga ja kujunenud mineviku ja oleviku, kiriku siseste ja väliste kultuuriliste, sotsiaalsete jm mõjude tulemusel. Kirikumuusika ja kunstmuusika ülesannete ja eesmärkide vahel on nii erinevusi kui sarnasusi.
Koguduste muusikatöö toimub kirikumuusikute ja koguduse õpetaja koostöös, eesmärgiks edendada jumalateenistuslikku elu. Kirikumuusikatöö sisaldab orelimuusika ja kooritöö korraldamist ja arendamist ning paikkonna instrumentalistide ja lauljate kaasamist jumalateenistuslikku ellu. Muusikatöö kirikus on sageli koguduse hingeks ja südameks. Kirikukoorid osalevad kogukonna töös ja/või kutsuvad endaga koos laulma kohalikke koore. Muusikatöö kirikus pakub võimalusi koostööks paikkonna inimestega ning nende kaasamiseks koguduse ellu.
Pikaajaline kirikukooride traditsioon Eestis oli oluline laulupidude traditsiooni tekkimisel. Suurematest üleriigilistest vaimulikest laulupidudest annab ülevaate raamat “Vaimulikud laulupeod,” autor Merle Lend, toimetaja Tuuliki Jürjo, väljaandja EELK Kirikupäeva ja Laulupeo SA. Traditsiooniliselt üle viie aasta toimub Tartus EELK Kirikupäev ja vaimulik laulupidu. Praostkondlikke laulupäevi korraldavad vastavalt paikkonna traditsioonidele ja võimalustele praostkondade muusikasekretärid ning kohalik aktiiv.
Üldkiriklikul tasandil koordineerib muusikatööd 1993. aastal loodud Kirikumuusika Liit (KML). Liit koondab endas peamiselt EELK, aga ka teiste konfessioonide kirikumuusikuid. Organisatsioon on heades sidemetes kodu- ja välismaa kirikute ja konfessioonide analoogsete organisatsioonidega.
Kirikumuusikuid koolitatakse muuhulgas EELK Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakonnas.
| Vaata ka:
EELK Kirikupäeva ja Laulupeo SA Jüri Muttika käis Tartu Pauluse kiriku e-orelit näppimas (ETV) |
