Kaplanid on kirikute poolt ametisse pühitsetud vaimulikud, kes töötavad väljaspool kirikut – kaitseväes, vanglates, politseis, haiglates, koolides ja mujal.
Kaplaniks saab üldjuhul vaimulik, kes on omandanud kõrgema teoloogilise hariduse ning omab ka kogudusevaimulikuna töötamise kogemust.
Ministeeriumid on kaplanite ametisserakendamisel jälginud huvide võrdset esindatust – st, et kaplanitena töötavad lisaks luterliku kiriku vaimulikele metodistid, õigeusklikud, baptistid jne, aga ka näiteks moslemid.
Valdkonniti on kaplanite funktsioonid erinevad, kuid üldjuhul on nende roll olla toeks pingelises olukorras viibivatele inimestele, nõustada asutuste juhte religiooni, moraali ja eetika alal ning tagada usuvabaduse põhimõtete rakendamine neile, kel puudub vabadus ise kirikutesse või mujale “usuasutusse” minna.
Eesti kaitseväe kaplaniteenistus loodi Vabadussõja päevil ning taastati 1995. aastal, aluseks Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides kasutusel olev oikumeeniline mudel.
Kaplani roll Eesti kaitseväes on viia läbi religiooni- ja moraaliõpetust ning anda kriisiolukorras sõdurile nõu. Kaplan on oma üksuse ülema nõuandja eetika, moraali ja usu küsimustes. Kaplani ülesanne nii rahu- kui sõjaajal on kaitseväelaste usuline teenimine.
Kaplani kohustuste hulka kuuluvad ka jumalateenistuste pidamine ning usaldusmeheks või nõuandjaks olemine nendele, kes seda soovivad. Kaplan võtab osa üksuse tegevusest, et olla kursis ajateenijate eluga, ning külastab kaitseväelasi haiglates, arestikambris, vanglates, maastikul ja laevadel. Kaplan pühitseb lippe, peab mälestusteenistusi, teenib matustel ning erijuhtudel ka laulatustel. Soovijaile annab ta leeritunde ning võib korraldada ristimisi ja leeritamisi.
Kaplaniteenistus Eesti vanglates
Justiitsministeeriumi haldusalas töötavad kaplanid korraldavad nii vanglate kui ka arestimajade usulist teenimist oikumeenilistel alustel. Neid abistavad kümned vabatahtlikud, kes oma põhitöö kõrvalt ning tasu saamata käivad vanglates kinnipeetavaid nõustamas, viivad läbi narko- ja alkoholisõltuvusest paranemise programme, jumalateenistusi jmt. Vabatahtlike hulgas on ka mittekristlike usundite esindajaid, kes teenivad oma usukaaslasi vastavalt vajadusele.
Kaplaniteenistus Eesti Politseis on suunatud eelkõige politseiametnike vaimulikule toetamisele, kuid kaplanite sagedasemate tööülesannete hulka kuuluvad ka näiteks surmateadete edastamine liiklusõnnetustes hukkunute omastele, kriisiläbirääkimiste meeskonna töös osalemine jmt.
Eesti Meremeeste Misjon on 1991. aastal tegevust alustanud kristlikel alustel töötav mittetulundusühing, mis on suunatud meremeeste ja nende pereliikmete teenimisele ja abistamisele.
