Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. (Gl 5:1a)
VABADUSE TEETÄHISED 2017-2018
REFORMATSIOON 500 –
EESTI EVANGEELNE LUTERLIK KIRIK 100 –
EESTI VABARIIK 100
Üle kaheksa sajandi on möödunud Eesti- ja Liivimaa pühendamisest Maarjale. Aastail 2017–2018 tähistame suuri aastapäevi, mis on mõjutanud sügavalt Eesti rahva ja kiriku elu: 500 aasta möödumist luterlikust usupuhastusest ja 100 aasta möödumist Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Eesti Vabariigi sünnist.
Vaba inimene
500 aasta möödumist reformatsiooni algusest tähistatakse üleilmselt. Eesti rahva jaoks on see usupidu, mille keskmes on inimest vabastav evangeeliumi sõnum. Reformatsioon on kiriku pöördumine Jeesuse Kristuse poole ja selle tähendus ei taandu üksnes 16. sajandi sündmustele ega ole ka ainult evangeelsete kirikute pärisosa. Pöördumisena Kristuse poole on reformatsioonil kõiki kristlasi puudutav oikumeeniline tähendus. Võime loota, et kirikuid ja kristlasi juhitakse üksteile lähemale, et meid innustatakse ühisele tunnistamisele ja teenimisele ning et evangeelium saab Eesti rahva seas kuuldavamaks ja kogetavamaks.
Vaba rahvakirik
1917. aastal toimus Eestis Esimene kirikukongress, kus otsustati reorganiseerida siinsete alade luterlik kirik vabaks rahvakirikuks. See on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku sünnipäev, mis osutab kirikukongressil väljendatud tahtele, et luterlik kirik Eestis oleks riikliku eeskoste alt vaba, et kõik selle liikmed osaleksid kirikliku elu korraldamises ja et kogu siinne ristirahvas kannaks vastutust usulise kooselu kujundamise ja edendamise eest. Vaba on kirik, kes laseb end juhtida evangeeliumil ja toetub Jeesusele Kristusele, kiriku Issandale. Tunnistades ja teenides on kiriku tegevus alati suunatud kogu rahvale.
Vaba riik
1918. aastal kuulutati „Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele“ välja iseseisev demokraatlik Eesti vabariik. Euroopa ühiskondlik-poliitiliste murrangute taustal oli tekkinud ajalooline hetk Eesti rahva iseseisvuspüüdluste täitumiseks. Sellel ajal kattusid Eesti rahvas ja Eesti ristirahvas suures ulatuses. Täna me küsime, kuidas osalevad kirikud ja kristlased meie ühiskonna elus ja selle käekäigu kujundamises? Eesti Vabariigi 100. aastapäev on hea võimalus aruteluks selle üle, missugused on meie ühiskondliku kooselu kujundamise lähtekohad, pikad sihid ja ühised hüved. Aga me küsime ka, missugused poliitilise toimimise viisid ning riigi ja kodanikuühiskonna rolli määratlemised on nende põhimõtetega vastavuses?
Oleme usus vabastatud, vaba rahvana, vabas kirikus ja riigis.
