EELK perikoopide abimaterjal 5/19: 16. pühapäev pärast nelipüha Gl 6(1)2–10
1. Perikoobi tekst
Soovitan alustada perikoopi juba salmiga 6:1, mis seob eelneva Vaimu juhtimise all käimise ja elamise (5:16–26) järgneva julgustava lõiguga. Pareneetiline perikoop on seega Gl 6:1–10. On selgelt näha, et soovitatav laitmatu elu on võimalik vaid Vaimu viljadele toel. Nestle-Alandi Novum Testamentum Graece 28. väljaande põhitekstis leidub mõnes salmis üksikuid paralleelvariante, sisulises mõttes huvipakkuvam paralleel on salmis 2.
6:2 Märkimisväärses hulgas käsikirjades, mille seas on väärtuslikud untsiaalkäsikirjad Codex Sinaiticus, Codex Alexandrinus, Codex Ephraemi rescriptus ja minuskel 1739, kasutavad tegusõna anaplērōsate aoristi imperatiivina. Seda on siis võimalik tõlkida ka käskiva kõneviisi kujul: „ja nõnda täitke Kristuse seadust“. Kuidas see lugemisviis võis tekkida? On märgatud tendentsi, et koopiate tegijad vahel harmoniseerivad järgnevad sõnad varasematega. Kuna lause alguses on juba tegusõna imperatiivis bastazete ʻkandke’, siis ilmselt on osale kopeerijatele tundunud sobilik jätkata lauset käskivas kõneviisis.
Siiski tuleb märkida, et teiste varajaste ja erinevat päritolu käsikirjade põhjal võib kergelt eelistada tegusõna tuleviku vormi anaplerōsete ʻte hakkate täitma’. Seda toetavad muuhulgas papüürus P46, untsiaal Codex Vaticanus jt käsikirjad. Seetõttu on sobiv kasutada ka Eesti Piibliseltsi praeguse tõlketeksti lugemisviisi „Kandke üksteise koormat ja nõnda te täidate Kristuse seadust“ nii, et mõtleme seejuures tulevikulisele nüansile kujul: „te hakkate täitma Kristuse seadust“.
2. Struktuur ja kontekst
Perikoop Gl 6:1–10 algab autoripoolse otsese pöördumisega vendade poole, pidades silmas keerulisi olusid, kus vastastikune noomimine ja toetamine on teineteisega tasakaalus. Salm jätkab 5:25–26 alustatud pareneetilist üleskutset. Salmid 6:2–9 esitavad nõuandeid kuidas Vaimus käimist ellu rakendada ning 6:10 lõpetab perikoobi kokkuvõtva üleskutsega heategudele, asetades selle inimliku elu ajaraamidesse. Perikoobi saab jagada kolmeks oluliseks osaks:
- häälestus tasaduse vaimuga toimimiseks, kui koguduses on konfliktseid olukordi (6:1);
- soovitused, kuidas Vaimu saanud võiksid üksikuid keerulisi probleeme lahendada (6:2–9);
- koguduslikku usuelu kokku võttev meeldetuletus. Hea tegemiseks on alati aeg, aga aeg on ikkagi lühike (6:10).
Perikoobi struktuur on esmalt usklikke häälestav, seejärel näpunäiteid pakkuv ja lõpulausega kokku võttev ning julgustav. Sellist perikoobi struktuuri võib kasutada jutluse koostamise alusena.
Perikoobi ülesanne on näidata, kuidas järeldada eelnevast Vaimu juhtimist rõhutavast teoreetilisest lõigust (5:16–23) igapäevase elu jaoks vajalikke usulisi eelduseid, reegleid ja toimimise viise. See kõik on vajalik juba saadud usu säilitamiseks ja tegelikuks Vaimus kõndimiseks. Jääb üle vaid lõpetada kiri Pauluse viitega omaenda käekirjale ja siis esitada lõputervitus, mida kroonib autori rahu- ja armusoov (6:11–18).
3. Kirjanduslooline kontekst
Valitud perikoop on viimane sisuline lõik Pauluse kirjas kogudustele Galaatias, olgu need siis kas Galaatia maakonnas või Galaatia nime kandvas Rooma provintsis. Kirja algus ja lõpp peavad kinni antiigi koolides õpetatud vormelitest. Selle kirja algustervitust „Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt“ on niisugusel kujul hakatud kasutama EELK jumalateenistustel kogudust tervitades.
Kirja on vahel iseloomustatud ka kõne aseainena, milles tuleb tugevasti esile sümbuleutiline toon. See tähendab rahvakoosolekule ehk teisisõnu kokku tulnud kogudusele suunatud soovituslikku, nõu andva iseloomuga sisu. Seda muljet, et autor sooviks pigem kõne kohapeal pidada, tugevdab kirja läbiv poleemiline ja emotsionaalne toon, mille alguses autor kaitseb Kristuselt saadud evangeeliumi eriti teravalt, olles valmis teistsuguse evangeeliumi kuulutajaid koguni anateemi alla panema ehk neetuks tunnistama (Gl 1:6–9). Kirjast on tegelikkuses saanud siiski ühes Väike-Aasia piirkonnas paiknevatele kogudustele lähetatud tugevate retooriliste tunnustega ringkiri.
4. Ajalooline kontekst
Paulus annab mõista, et ta on ka juba varem Jeruusalemmas oma evangeeliumi eest võidelnud (Gl 2:5) ja teeb seda siin jälle, et evangeeliumi tõde ikka jääks „teile“. Galaatia koguduste liikmed vajavad kaitset uustulnukatest õpetajate vastu, kes toonitavad ümberlõikamise vajaduse jätkumist ja kelle kohta Paulus märgib, et nad piiravad galaatlaste vabadust, mille Kristus on toonud. Neid kogudustesse saabunud uustulnukatest õpetajaid on kirjeldatud ka taasjuudistajatena, kes hakkasid Toorale toetudes kohut mõistma koguduse liikmete üle, kelles juba eeldatavasti elab Kristus. Seda lubab järeldada Pauluse enesekohane võrdlus, et nüüd ei ela enam Pauluse „mina“, vaid Kristus elab Pauluse „minus“ (Gl 2:20). Pauluse soov on anda mõista, et galaatlaste algne, Kristusele toetuv usk on õige ja piisav ning seda kinnitavad Vana Testamendi näited (Gl 3:6–4:31).
Kiri on ühe autori töö. Kuna näib, et Gl 2:1–10 viitab Jeruusalemma kontsiilile, kus olid arutlusel kristlastele kohaldatavad või mitte kohaldatavad Toora ettekirjutused, siis on Paulus kirjutanud selle ringkirja peale kontsiili ja eeldatavasti aastail 55 või 56 (Becker 1985: 5–6).
5. Kommentaar
6:1 Salmi sõnum toetub varasemale Püha Vaimu toime selgitamisele salmides 5:16–25 ja juhatab sisse Vaimus käimise juhendamise. Kristlane ei ole kaitstud komistamise eest ja tasaduse vaim on see tegur, mis sellisel puhul on õige juhataja kaaskristlase õigele teele juhatamisel. Agaral teiste käitumise parandajal on vaja pidevalt end jälgida, eriti samalaadsete nõrkuste osas nagu sellel, keda juhatama asutakse.
6:2 Imperatiiv „kandke“ on juhis, mis viib edasi eelmise salmi mõtet – meie ei ole esmaselt kaaskristlaste arvustajad, vaid need, kes võivad tema nõrkuse korral tema koormast midagi endale võtta. Võimalik on mõelda, kuidas see iga kord võiks teoks saada. Kui eelnevalt on hoiatatud Seaduse orjuse eest, siis siin tuleb, Kristuse seadusele viidates, meenutada äsja loetut: Kristuses Jeesuses maksab usk, mis on tegev armastuse läbi, ning et ligimest armastades täidetakse kogu Seadust, siis Kristuse seadust (Gl 5:6, 14). Kui pöörata tähelepanu tuleviku ajavormile, saab rõhutada Pauluse mõtte dünaamilisust – alles üksteise koormaid kandes hakatakse täitma Kristuse käsku. Nii asetab see salm rõhu tulevikule, annab hoo meiepoolse otsuse langetamisele ja püsivusele selle ellu viimisel.
6:3–4 Apostel näib hoiatavat, et ka need, kes on Vaimu saanud, ei arvaks endast liiga palju, sest mida Vaimu saanuna ka ollakse, ei olda iseenesest ega oma väest. See on kingitus, mille omamise juures on vaja ikka ja jälle vaadata, missugust vilja tema töö kannab. Võrdlust nende salmide mõttele pakub 1Kr 3:11–15.
6:5 Selle salmini jõudes küsitakse kooskõla või vastuolu järele salmiga 2. Miks selles järjekorras? On koheselt selge, et igaühel on kanda oma koorem, ent Paulus on selle enesestmõistetavuse kirjapanemisega oodanud. Retooriliselt on võimalik arutleda, kas vastupidise järjekorra puhul (oma koorem ja siis üksteise koorma kandmine) tunduks, nagu lisataks veel üks raske kohustus. Võibolla tunduks see lugejale vähe vastuvõetav.
Praegusel kujul aga on võimalik oletada, et kristlik lugeja on soovituse kanda üksteise koormaid juba omaks võtnud, sest sellega täidetakse Kristuse seadust. Seetõttu selgitab selle igapäevase tõsiasja lisamine siinkohal vaid, et kõigil lihtsalt ongi oma koorem. Kas me võime mõtteliselt oletada, et kui aitame teise koormat kanda, ei pruugi me vahel enda oma enam nii raskena tundagi? Võibolla. Aga niisugusena on Paulus esitanud ühe oma mõtetest Jumala koguduse toimimise seesmise seaduspära ja eluviisi kohta. Seda kogudust kutsub ta ka Jumala Iisraeliks (Gl 6:16).
6:6 Kõige hea omavahel jagamine ehk kõige hea osas osaduses olemine on reegel, mida tundsid varem ka pütaagorlased. Oldagu osaduses kõiges heas (koinōneitō … en pasin agathois). Selle mõtte täitmine laseb kogu kasutataval rikkusel kogukonnas ringelda. Koguduse liikmed võiksid vaimuliku töö tegijatele, kes selleks aega ja energiat panustavad, ülalpidamisega toetust jagada.
6:7–9 Apostel tuletab meelde Jumala määratud seaduspärasusi ja ka seda, et just Jumala seaduspärasused ei jäta võimalust Jumalat pilgata ning tema määratud korra vastu pikalt eksida. Külvi ja lõikuse seadus on põhjuse ja tagajärje seadus, mis kehtib füüsikalises ja vaimses maailmas ning peaks olema igapäevasest elust selge.
Külvipildi esitamisel avanevad kaks aspekti. Esiteks, tulemus ja tulevik sõltuvad külvatavast seemnest, selle kvaliteedist, mida inimene külvab. Teiseks tuleb tähele panna pinnast, alust, seda materjali, millest kas tuleb või ei tule õiged toitained ja ramm. Need salmid panevad tähelepanelikult tagasi vaatama sellele teoreetilisemale osale, kus avati liha tegude ja Vaimu viljade vaheline järsk erinevus (Gl 5:19–23), sest liha ja Vaim sõdivad teineteise vastu (5:17). Liha iseloomustab kaduvust, kõdunemist, hukatust.
Salm 9 juhib tähelepanu esmalt tahtele, mis peaks ületama tüdimuse. Seejärel viitab Paulus jõule, järeleandmatule väele, mis ei lase nõrkeda. Ehkki salmis 9 ei ole nimetatud eraldi Vaimu, asub siin öeldav jätkuvalt ikkagi Vaimu juhtimisele viitava salmi 5:18 mõjuväljas. Hea tegemine annab ka jõudu.
6:10 Aeg annab võimalused, aga aja pikkust võimaluste saaja inimene ise ette ei tea. Aeg võib olla lühike, nagu kirja autor kirjutas 1Kr 7:29. Avatud olemine kõikidele hea tegemiseks olgu siis esmane hoiak. See võib aga vahendite nappuse korral raskeks osutuda ja siis tuleb meeles pidada, et esmalt rakendataks jõudu usukaaslaste toetamiseks.
6. Paralleeltekstid
Mitmel salmil on paralleelmotiive Pauluse teistes kirjades. Enda töö läbikatsumise tähtsust (Gl 6:4) on rõhutatud soovitusega ehitada kogu oma töö üles üksnes Kristusele kui alusele (1Kr 3:10–15).
Evangeeliumi kui sõna seemne istutamise, külvi ja lõikuse teemat on Paulus käsitlenud nii 1Kr 3:5–9 kui ka 2Kr 9:1–12, kusjuures siin haakub külvile julgustamisega ka viide pühade ainelise abistamise vajadusele.
Salmile Gl 6:1 on paralleeliks Jeesuse pärimusest kirja pandud nõuanne anda eksinud vennale nõu nelja silma all (Mt 18:15). Terve perikoobi laiendusena saab aga vaadelda Galaatia kirjast märksa hiljem koostatud Pauluse nõuannet selle kohta, kuidas saab üksikisik ja kogudus elada oma elu Vaimus. Selleks on pikem pareneetiline kompositsioon Rm 8:2–17, mis kirjeldab algkoguduse Jeesust järgivat usuelu ja praktikat.
7. Tõlgendusloolised märkused
6:2 Ávila Teresale on omistatud järgmised sõnad:
Kristusel ei ole teist ihu peale sinu ihu,
tal ei ole teisi käsi ega jalgu maa peal peale sinu käte ja jalgade.
Sinu omad on silmad, millega ta kaastundes vaatab maailma peale.
Sinu omad on jalad, millega ta läheb tegema head,
sinu omad on käed, millega ta õnnistab kogu maailma.
Sinu omad on käed, sinu omad on jalad,
sinu omad on silmad, sina oled tema ihu.
Kristusel ei ole teist ihu peale sinu ihu,
tal ei ole käsi ega jalgu maa peal peale sinu käte ja jalgade,
sinu omad on silmad, millega ta vaatab kaastundes maailma peale.
Kristusel ei ole maa peal muud ihu peale sinu ihu.
Talmuditraktaadis „Isad“ nimetatakse teiste koormate kandmist ühena 48 voorusest, mille toob kaasa Tooraga tegelemine (’Abot 6:6).
6:3 Rabi Hijja ilmus unes Šim’on ben Lakišele (u 250 pKr) ning ütles: „Kes ei ole midagi, kuid käitub nii nagu oleks ta keegi, sellele oleks parem, kui teda ei oleks loodudki“ (Midraš Kohelet 9:10 [42b]).
6:4 1Kr 3:10–15 võrdleb Paulus ennast targa majaehitajaga, kes rajab hoone kindlale alusele, selleks aluseks on Kristus. Nendest sõnadest on inspiratsiooni leidnud Charles Wesley, kes on loonud koraali „Küll kannab kindel kalju“ (KLPR 161).
Kirikute ja paljude teiste sakraalsete ja profaansete hoonete ehitamise algusjärgus paigaldatakse vundamendi sisse nurgakivi. Sellega koos müüritakse vundamendi sisse sageli hoonega seotud dokumente ja erinevaid mälestusesemeid. Nurgakivi kujundatakse sageli silmatorkavana – sellele võib olla raiutud hoone rajamisega seotud daatumeid, oluliste isikute nimesid ning kohaseid sümboleid.
Sellele, milleni võib viia aluspinnase kandevõime ebapiisav või väär hindamine, osutab Pisa torn, mis juba ehitamise ajal hakkas viltu vajuma. Tornist on saanud maailmakuulus vaatamisväärsus, kuid teisalt hoiatav näide kõikidele tulevastele ehitajatele. Eestis on tuntud Karksi kiriku viltune torn ning Häädemeeste kiriku torni varing. Viimane oli tingitud hooletutest kaevatöödest kiriku läheduses, mis pani pinnase liikuma.
6:7–8 Eesti vanasõna ütleb: „Kes külvab tuult, see lõikab tormi“. Samuti on eesti kõnevarasse jõudnud Pauluse tõdemus: „Mida külvad, seda lõikad“ (Gl 6:7), millel on küll ka Vana Testamendi eeskujusid.
6:7 Milline on pinnas, selline on saak; millised on õied, selline on värv. Milline on töö, selline on tulemus; milline on põllumees, selline on lõikus (4Esr 9:17). Vaata: „Täna külvan ma oma Seaduse teie südamesse, see kannab teis vilja, ja teie pärite tänu sellele igavese kirkuse“ (4Esr 9:31).
Külvamine on seotud usaldusega Jumala vastu. Jeesuse tähendamissõnas iseenesest kasvavast viljast (Mk 4:26–29) viitab Jeesus sellele, et külvaja saab küll teha oma tööd hoolikalt, kuid mitte mingil kombel ei suuda ta mõjutada seda, kuidas viljaterast areneb uus taim, mis annab uusi teri. Tähendamissõna külvajast (Mk 4:1–9 par) kõneleb sellest, kuidas külvaja peab arvestama paratamatusega, et osa külvist ebaõnnestub – liigne kuivus, linnud või sobimatu pinnas ei luba igal ival võrsuda ja vilja kanda. See on ka heategevuse probleem. Mitte iga projekt ei anna sellist tulemust, nagu loodetakse.
Nõukogude võim laenas teadlikult (või teadmata) terve hulga pilte ning mõisteid kristlusest. Nende hulgas on ka külvaja figuur, mida rakendati uue võimu propagandas.
Esimese üle-Venemaalise põllumajandus- ja käsitöönäituse puhul avaldatud mark (19.08.1923, allikas: Wikimedia)
Adriaen van de Venne (u 1589–1662), „Armetud on jalad, mis peavad kandma vaesuse koormat“ (1630–1640), Bojmans van Beuningeni muuseum (allikas: Wikimedia)
6:10 Kes osutab halastust, teeb head iseenesele (Õp 11:17), see käib Hillel Vanema (20 eKr) kohta. Kui ta jättis Jumalaga oma õpilastega (keda ta saatis), kõndis ta ikkagi nendega kaasa. Ta õpilased ütlesid talle: „Rabi, kuhu sa lähed?“ Ta vastas: „Et osutada armastust külalisele majas.“ Nad ütlesid talle: „Kas sul on iga päev mõni külaline?“ Ta ütles neile: „See vaene hing siin – kas see ei ole siis külaline ihus? Täna on ta siin, homme teda ei ole!“ (Leviticus Rabba 34 [131a]).
Exoduse kirjakoha ehk 2Ms 22:24 kohta kommenteeritakse ka nii: Kui sa laenad raha minu rahvale, mõnele, kes on vaene [su kõrval] (2Ms 22:24). „Minu rahvale“: kui iisraellane ja goj seisavad su ees, et sult midagi laenata, siis on eelisõigus minu rahval. Kui vaene ja rikas, on eelisõigus vaesel. Kui vaesed, kes on su sugulased, ja sinu linna vaesed, siis on eelisõigus sinu sugulastest vaestel. Kui sinu linna vaesed ja mõne teise linna vaesed, siis on eelisõigus sinu linna vaestel. Sest kirjutatud on: „vaesele [su kõrval]“, kes on sulle kõige lähemal (Mekilta Ex 11:24 [102a]).
8. Liturgilised soovitused
Liturgiline värv: roheline.
Alguslaul: 342.
Päeva laul: 357.
Jutluselaul: 348.
Ettevalmistuslaul: 354.
Lõpulaul: 391.
Päeva palve – Käsiraamat, lk 227, nr 3 / Agenda, lk 72, nr 2.
Kirikupalve – Käsiraamat, lk 569, nr 4 (Neljaosaline kirikupalve); lk 572, nr 3 (Ekteenia)/ Agenda, lk 68, nr 2.
Kiituspalve – Käsiraamat, lk 353 (Üldine I).
Armulauapalve – Käsiraamat, lk 356 (D).
Palve pärast armulauda – Käsiraamat, lk 228 / Agenda, lk 71, nr 3.
9. Muud soovitused
Jutluse jaoks on võimalik kasutada alapeatükis 2 esitatud kolmeosalist struktuuri. Jutluse mõtet on võimalik terviklikuna arendada, kui perikoobina kasutada tervet lõiku Gl 6:1–10, sest esimene salm annab Pauluse järgnevale mõttearendusele dünaamika. Tekstikriitiline nüanss 6:2 juures võimaldab futuurumi aspektile tähelepanu pööramise korral üksteise koorma kandmist ja Kristuse seaduse täitmist näha ja esitada tulevikku suunatud realiseerumisena.
Viidatud kirjandus
Becker, Jürgen (1985) Die Briefe an die galater, Epheser, Philipper, Kolosser, Thessalonicher und Philemon. NTD 8. Göttingen, Zürich: Vandenhoeck & Ruprecht.
Alapeatükid 1–6 ja 9 on koostanud Randar Tasmuth, alapeatükid 7–8 Joel Siim. Toimetanud Urmas Nõmmik.
