Juhendmaterjal Piibli autoriteeti ja tõlgendamist puudutavate arutelude korraldamiseks EELK-s
1. Aruteluteema põhjendus
Piibel on kõiki kristlasi ühendav Pühakiri. Ent Piibel vajab tõlgendamist, sest Jumala Sõna on antud inimese kirja pandud tekstide vahendusel. Piibli tõlkimine algkeeltest rahvuskeeltesse on juba ise üks tõlgendusprotsess.
Piiblis ilmsiks saav lunastussõnum on küll üks, kuid seda sõnastatakse erinevates kirjakohtades mitut moodi. Pühakirjas tegeletakse ka paljude muude, tähtsate ja vähem tähtsate küsimustega, millele pakutakse ka mitmesuguseid vastuseid. Iga kristlane ja iga kogudus loevad ja tõlgendavad neid kirjakohti ja vastuseid ikka uues isiklikus ja ajaloolises situatsioonis, mistõttu on Pühakirja lugemine alati tõlgendamine. Seega tuleb omakorda tegeleda sellega, kuidas nimelt tõlgendatakse: mis ühendab ja eristab erinevaid tõlgendusi?
Kiriku ajalugu näitab, et Piibli tõlgendamisel on erinevates kirikutes kujunenud välja rohkem või vähem erinevad traditsioonid (vt artikleid Piibli kohta katoliiklikus, õigeusu ja luterlikus traditsioonis). Piibli mõistmine ja tõlgendamine on loomulikult muutunud ka ajaloos (vt ülevaateid kristliku piiblitõlgendamise ajaloost varases kristluses, keskajal ja uusajal). Erinevad on teoloogilised rõhuasetused, kiriklik struktuur, koguduse kogemus ja ühiskondlik taust.
Nagu rõhutas M. Luther ja toonitavad luterlikud usutunnistuskirjad, on Piiblil luterliku kiriku elus eriline koht (vt Arne Hiobi kirjutist „Luterlus biblitsismi ja traditsionalismi vahel“ ajakirjas „Akadeemia“ 2/1995, lk 384–407). Ent ka luterlaste ja laiemalt evangeelsete kirikute kogudustes tõlgendatakse Pühakirja alati pisut erinevalt. Seepärast on Luterlik Maailmaliit (LML) avaldanud 2016. aastal dokumendi „„Alguses oli Sõna“ (Jh 1:1). Piibli koht luterliku osaduse elus. Luterliku hermeneutika uurimusdokument“, milles tegeletakse luterliku tõlgendamistraditsiooni ja selle muutustega. Lisaks on Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas (EKOE) pikema aja jooksul koostanud ja 2012. aastal avaldanud dokumendi „Pühakiri – usutunnistus – kirik. Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas õpetuskõneluse tulemus“, mis küsib, kuidas tõlgendada Pühakirja evangeeliumi valguses, milline on usutunnistuste ja õpetusdokumentide autoriteet ning kuidas kujundada ühist tahet teoloogilistes ja eetilistes küsimustes.
Nii nagu teistes maades, kohtab ka tänases EELK-s erinevaid tõlgendusi. See on paratamatus, sest lisaks teoloogilistele põhimõtetele mõjutavad meie mõistmist ka isiklikud kogemused, individuaalne eripära, kultuuritaust ja sotsiaalne keskkond. Selles väljendub kristliku tõlgenduse rikkus. Probleemid sünnivad siis, kui erinevad piiblitõlgendused põhjustavad kiriku või koguduse liikmete hulgas konflikte või viivad koguni kristliku osaduse kahjustamiseni.
EELK konsistoorium on kuulutanud välja teoloogilise arutelu ning kutsub sealjuures üles järgima hea diskussiooni tava. Arutelu eesmärk pole muuta kiriku õpetust ega ühtlustada arvamuste paljusust, vaid toetada kirikuliikmete vahelist üksteisemõistmist, säilitades lugupidamist üksteise kui inimeste ja kristlaste suhtes.
Käesolev juhendmaterjal on koostatud arutelude korraldamiseks Piibli mõistmise ja tõlgendamise aluste üle. Juhendmaterjal tugineb usutunnistuskirjades sõnastatud luterliku piiblitõlgenduse üldistele põhimõtetele: Pühakiri kui ülim õpetuslik norm; Pühakirja piisavus ja selgus õndsust puudutavates küsimustes; Kristus kui Pühakirja kese ja sellest lähtuv Piibli tõlgendus. Juhendmaterjali koostajad soovitavad lasta end innustada ülal nimetatud EKOE dokumendist. Soovi korral võib lisaks lugeda ka LML-i dokumenti.
2. Valik küsimusi, mille üle arutada
Järgnevas on esitatud neli väidet. Iga väite juures on ka mõned argumendid. Nende üle ongi hea arutelurühmas arutleda ning ühtlasi tagasisideankeeti täita.
- Piibli autoriteet põhineb Piiblis ilmutatud Jumala Sõnal, millega inimene nõustub oma usus.
a. Piibel ise, eriti Uue Testamendi raamatud, tunnustavad ilmutatud sõna.
b. Piiblit saab küll lugeda nagu ükskõik millist inimeste kirjutatud kirjandust, aga Piiblis väljenduva Jumala Sõna tunnistamise eelduseks on lugeja usk Jumalasse ja Kristuse sündmusesse.
c. Kiriku ajaloos ilmnevad Piibli tõlgendused, kaasa arvatud usutunnistused ja luterlikud usutunnistuskirjad, tunnustavad Jumala Sõna kui sellise autoriteeti, mitte ilmtingimata selle ühte või teist konkreetset sõnastust.
d. Piibli kirjutajate endi suhe sellesse, mis või kes on autoriteet, on mitmekesine. Osalt suhtutakse skeptiliselt inimlikesse autoriteetidesse ja hinnatakse usulist iseseisvust, osalt toetatakse autoritaarsust, millega allutada ligimest inimlikule autoriteedile. - Piibli tõlgenduste paljusus tähendab kiriku rikkust ja ei vähenda Piibli autoriteeti.
a. Piibli tekst ei ole kunagi olnud kõikide kirikute jaoks ühesugune, alati on olnud käibel pisut erinevad käsikirjad, versioonid, kaanonid ja tõlked.
b. Piibel raamatute koguna ei tahagi anda kõigele ühesugust ja süsteemset vastust. Piiblis on kõrvuti paljude usutunnistajate hääled.
c. Ühte ja sama piibliteksti saab sageli tõlkida ja seega ka tõlgendada erinevalt. Nii kaua, kui usu keskmes on tõlgendust suunav Kristuse lunastuse sõnum, ei ole erinevus probleem. - Piibliraamatute kirjutajad olid ajalikud autorid, kes väljendasid Jumala Sõna oma aja ja olude keeles – lunastussõnum kehtiks ka siis, kui aeg ja olud oleksid olnud teistsugused.
a. Oleks Jeesus sündinud mõnel teisel ajal ja kohas, oleks ka tunnistused selle kohta teises keeles ja kannaksid teistsuguse ühiskonna pitserit.
b. Meiegi sõnastame päevast päeva oma usku üha uuesti ja üha uuenevas keeles ja keskkonnas, oleme aga ikka kindlad, et usume lunastussõnumit.
c. Piiblis on keskse lunastussõnumi kõrval palju ajalikku, ajaloolist ja kultuurilist, mille tundmaõppimine aitab eristada ajatut, eksistentsiaalset ja sisulist. - Pühakirja autoriteet ei muutu sellest, et muutuvad ühiskond ja kultuur ning arusaam universumist või inimese kohast selles; see aga ei tähenda, et ühe ajastu kombeid, kordi ja arusaamu saab samasugustena üle kanda otse meie aega.
a. Jumal tundub inimesele olevat lähedal või kaugel olenevalt tema usust, mitte sellest, et ettekujutus universumist on nüüd teistsugune ja määratult ulatuslikum.
b. Inimkond on näinud väga erinevaid riigikordi. Juba piibliraamatute kirjutamise ajal vahetusid maailmakorrad, rääkimata praeguse maailma omadest.
c. Piibliraamatute kirjutajad olid enamasti oma ajastu mehed, kes kirjutasid meestele või meeste juhitavatele peredele ja kogukondadele. Kõik see võinuks olla ka teisiti, aga see ei muuda lunastussõnumi suunatust kõikidele inimestele.
3. Praktilisi soovitusi arutelu läbiviimiseks
- Moodustada arutelurühm ja leida kas enda hulgast või mujalt keegi, kes arutelu juhib. Pole tähtis, kas modereerib vaimulik või ilmik. Peamine on, et ta suudab anda kõikidele osalejatele sõna ning on ise tutvunud juhendmaterjali ja EKOE dokumendiga.
- Paluda arutelus osalejatel tutvuda eelnevalt juhendmaterjaliga ja mõelda küsimustele, mis tekivad.
- Paluda vähemalt paaril osalejal lugeda läbi EKOE dokument ja soovi korral LML-i dokument ning anda sellest rühmale ülevaate.
- Lugeda ühiselt läbi kirjakohad, mis tunduvad sõnastatud küsimust puudutavat; vt EKOE dokumenti.
- Lugeda koos juhendmaterjali väiteid.
- Kuulata ära arutelurühma liikmete arvamused ning püüda ühiselt sõnastada, mis arvamustes sarnaneb ja mis erineb.
- Püüda ühiselt sõnastada, miks arvamused sarnanevad. Milline ühine tõlgenduspõhimõte niimoodi avaldub? Mida see tulemus lisab meie usule ja elule?
- Võrrelda tulemust EKOE dokumendi seisukohtadega ja juhendmaterjali väidetega. Sõnastada sarnasusi ja erinevusi.
- Hea on, kui proovida sõnastada ka seda, mis põhjustab erinevusi tõlgendamisel. Kas selleks on usulised vaated, elukogemus või midagi muud? Millele tuginevad sealjuures usulised vaated?
- Püüda leida, missugused arutluse tulemused osavõtjaid rikastavad. Olenevalt teemast ja tekstidest proovida vastata küsimusele, kas ühise arutluse tulemusi saab praktiliselt ja ülesehitavalt rakendada.
- Moderaator või protokollija peaksid tegema arutlusest kokkuvõtte, täitma lisatud ankeedi ning selle rühmale ette lugema. Kui kõik on nõus, palume selle edastada Piibli autoriteedi ja tõlgendamise arutelu juhile Randar Tasmuthile aadressil randar.tasmuth@eelk.ee .
- Kui tundub, et on veel vastuseta jäänud küsimusi, soovitame korraldada uue rühma kokkusaamise ja arutelu.
- Võimaluse korral ja ressursi olemasolul on kasulik lugeda ka kommentaare, mis EKOE ja LML-i dokumendis nimetatud kirjakohti käsitlevad. Võimalik on küsida, kuidas suhestuvad kommentaatorite seletused sellega, kuidas arutelurühmas kirjakohtadest aru saadakse.
