Juhendmaterjal

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku teoloogiline arutelu teemal „Elu algus ja pühadus“.

Üldkiriklike teoloogiliste arutelude läbiviimise põhimõtted:

1.1 Arutelu toimub Pühakirja ja luterlike usutunnistuskirjade alusel.

1.2. Arutelu eesmärk on EELK õpetuslikke seisukohti tänases olukorras selgitada, põhjendada ja pastoraalselt rakendada.

1.3. Arutelu käigus kogutud seisukohad, küsimused ja ettepanekud ei ole õpetuslikud otsused ega väljenda EELK ametlikku seisukohta.

1.4. Arutelu eest vastutava teoloogia- ja hariduskomisjoni koostatav arutelude kokkuvõte on aruteluprotsessi tulemusi koondav ja suunda näitav dokument, mitte EELK õpetuslik otsus.

1.5. Arutelude põhjal saab piiskoppide kogu koostada kiriku õpetust selgitava pastoraalse iseloomuga dokumendi, mis lähtub EELK kehtivatest õpetuslikest alustest.

(EELK piiskopliku nõukogu otsus 16.6.2026)

I Aruteluteema sissejuhatus

Elu alguse ja pühadusega seotud küsimused on saatnud kristlikku kirikut läbi selle ajaloo. Kristliku arusaamise järgi on kõige elu allikaks Jumal ise. Nii on ka iga inimese elu kingitus Jumala käest. Piibli alguslehekülgedelt loomisloost loeme kuidas Jumal puhus inimese sisse eluhinguse (1Ms 2,7). Ka Kristus on tulnud selleks, et meil oleks elu ja seda ülirohkesti (Jh 10,10b). See, elu jaatav ja pooldav, hoiak on kujundanud kristlaste suhtumist erinevatesse küsimustesse, mis puudutavad elu algust ja pühadust.

Moodne aeg paneb kristlaskonna ette nii vanu (abort) kui ka täiesti uusi küsimusi (kehaväline viljastamine, sünnieelne diagnostika, surrogaatemadus jne), mis põhjustavad arutelu ja vaidlusi nii kirikutes kui ka laiemalt ühiskondades. Tihti põrkuvad nende küsimuste puhul erinevad filosoofilised ja religioossed arusaamad ning veendumused. Sellest lähtuvalt on ka erinevates riikides nii Euroopas kui ka maailmas laiemalt küllaltki erinev seadusandlus, mis reguleerib elu algusega seotud teemasid riiklikul tasandil. Ka kristlike kirikute ning nende liikmete seas esineb teatud elu algusega seotud küsimustes erinevaid seisukohti ja praktikaid.

Seega on tegemist alati aktuaalse teemaga. Meie kristlik usk kohustab meid küsima elu pühaduse, selle hoidmise ja kaitsmise järele. Kristlik hääl on vajalik ka laiemas ühiskondlikus debatis nende teemade üle. Samas ei saa kiriku tähtsaimaks rolliks olla kristlike seisukohtade edastamine ühiskondlikus debatis. Kiriku põhiroll on evangeeliumi kuulutamine kõigile inimestele. Evangeelium on sõnum, mis annab inimese elule mõtte, suuna ja tähenduse. Seega tuleb ka kiriku ning kristlaste üksikuid seisukohti sotsiaal-eetilistes küsimustes näha osana tervikust, mille tuumaks on evangeelium, mis toob meile elu ja seda ülirohkesti, nagu Kristus ütleb (Jh 10,10b).

Käesolev juhendmaterjal taotleb elu alguse ja pühaduse arutelu läbiviimist viisakas ja üksteist austavas vormis, mis võtab arvesse nii kiriku õpetustraditsiooni käesolevates küsimustes kui ka hingehoidlik-pastoraalset suhtumist inimestesse, kes puutuvad kokku keeruliste olukordadega seoses elu alguse ja pühadusega.

Ei tohi unustada, et elu alguse ja pühadusega seotud küsimused ei puuduta ainult sündimata inimelu ennast, vaid ka ema ja isa, kes on selle uue inimelu loomise juures. Eriti puudutab see emasid, kes uut inimelu kannavad ja toovad ilmale. Perekondlikku ja vanemlikku perspektiivi ei tohiks elu algusest ja pühadusest kõneldes ära unustada. Seega peaks kiriku kõnelemine elu algusest ja pühadusest olema orgaanilises seoses kiriku halastava ja armulise teenimistööga kõigi erinevate osapoolte suhtes, keda need teemad eluliselt puudutavad.

II Alusmaterjal

Elu alguse ja pühaduse teemarühm on üksmeelselt otsustanud soovitada alusmaterjalideks kahte dokumenti. Need on:

1. Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) Bioeetilised Seisukohad. (Vastu võetud 15.06.2006 kõigi liikmeskirikute otsusega). Veebis on antud dokument leitav SIIT.
2. EKOE. 2019. :„ENNE KUI MA SIND EMAIHUS VALMISTASIN…”. –  Viljatusravi ja suremisabi eetika. – Koostanud ja toimetanud Thomas-Andreas Põder, Johann- Christian Põder, Kerstin Kask. Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut. Lk 15-149. (Kohustuslik on tutvuda sisukokkuvõttega lk 21-27, kuid soovituslik on tutvuda kogu tekstiga lk 15-149)
   Veebis on see dokument saadaval SIIN. (23.01.2026)

EKNi dokument võtab lühidalt ja selgelt kokku EKNi kuuluvate liikmeskirikute ühisosa ja ka erinevused paljudes elu alguse ja pühadusega seotud küsimustes. Ära tuleb ka märkida, et ehkki dokument pärineb 2006. aastast on EKN paljudes hilisemates bioeetilistes seisukohtades toetunud ja viidanud just käesolevale dokumendile.

Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas (EKOE) dokument :„ENNE KUI MA SIND EMAIHUS VALMISTASIN…” on üks väheseid kõrgetasemelisi selleteemalisi teoloogilisi dokumente, mis on tõlgitud ka eesti keelde ja on lihtsalt kättesaadav.

Mõlemad dokumendid täiendavad üksteist ja kindlasti on vajalik mõlemaga tutvuda. EKNi dokument on ajaliselt vanem, EKOE oma uuem. EKNi dokument kaardistab Eesti kristlike kirikute seisukohavõtte antud küsimustes, EKOE oma laiemalt Euroopa protestantlikku maastikku. EKNi dokument on lühem kokkuvõte olemasolevatest seisukohtadest, EKOE dokument süüvib rohkem teoloogiasse, mis peitub erinevate seisukohtade taga.

Koos on nende näol tegemist laiapõhjalise ja ülevaatliku alusmaterjaliga, mis aitab raamistada ja suunata EELKs toimuvaid arutelusid elu alguse ja pühaduse teemadel.

III Arutelu küsimused

Arutelu raamistavad ja suunavad 3 laia aruteluküsimust. Lisaküsimused aitavad algatada arutelu ja anda mõtteainet, kuid nende kasutamine pole kohustuslik.

1. Millal algab inimelu kristliku arusaamise järgi?

Lisaküsimused: Milliseid seisukohti elu alguse osas toovad välja EKNi ja EKOE dokumendid? Mille poolest sarnanevad/erinevad need 2 dokumenti antud küsimuse puhul?

Kas uue inimelu alguspunkt on viljastumine? Või mõni hilisem punkt loote arengus? Milliseid erinevaid seisukohti esineb kristlaste seas seoses inimelu alguspunktiga? Mis on nende eriarvamuste põhjuseks? Millised Piibli kirjakohad ja kristlikud põhimõtted peaks suunama seisukohti antud küsimustes?

 Mis hetkest väärib kaitset loode ja milline see kaitse peaks välja nägema? Millises tasakaalus peaks olema kristliku vaate järgi pingeväli, kus põrkuvad naise autonoomia oma keha üle ja sündimata elu pühadus? Kuidas peaks kristlane suhtuma toimingutesse (nt IVF ehk kehaväline viljastamine jms), kus võivad hävineda viljastatud embrüod? Kas viljastatud embrüo tahtlik või tahtmatu hävitamine võrdub abordiga? Kuidas peaks kristlane suhtuma nn liberaalsesse eugeenikasse (genoomiuuringute jms abil inimeste täiustamine)?

2. Millistel küsimustel ja kuidas peaks kirik sõna võtma elu algusega seotud teemadel?

Lisaküsimused:

Milliseid erinevaid elu alguse ja pühadusega seotud teemasid toovad välja EKN-i ja EKOE dokumendid?  Milliseid neist teemadest vajavad Eesti kristlaskonna tähelepanu?

Milliseid mõtteid tekitas arutelu alusmaterjalides leiduv argumentatsioon erinevate teemade puhul?

Milline peaks olema kiriku roll laiemas ühiskondlikus debatis elu alguse ja pühaduse üle?

Mida saab kirik teha, et edasi anda laiemale ühiskonnale kristluse olemusest tulenevat elujaatust ja elu pooldavat hoiakut?

Kas luterlikust teoloogiast lähtudes saavad olla selged ja konkreetsed vastused kõigile elu algusega seotud küsimustele? Millised küsimused vajaksid konkreetset vastust ja millised küsimused on nn adiafoorsed ehk seotud iga kristlase südametunnistusega, kuid ei vaja kõigile siduvat õpetust?

Kas EELK on võtnud elu alguse ja pühadusega seotud küsimustel Eesti ühiskonnas piisavalt sõna?

Mis viisil ja toonil peaks kirik edastama oma seisukohti antud küsimustes laiemale Eesti ühiskonnale?

3. Kuidas ja mis viisidel saab kirik kaitsta elu ja toetada inimesi, kes seisavad silmitsi raskete küsimustega seoses elu alguse ja pühadusega?

Lisaküsimused: Mida teeb EELK ja/või laiemalt Eesti kristlaskond hästi hetkel, et toetada Eesti ühiskonnas inimesi, kes seisavad silmitsi raskete küsimuste ja otsustega seoses elu alguse ja pühadusega? Mida peaks tegema paremini või rohkem?

Mida peaks kirik arvesse võtma, et läheneda pastoraalselt-hingehoidlikult inimestele antud teemade kontekstis?

Mida on Eesti kristlaskonnal õppida kristlaskonnalt mujal maailmas seoses elu alguse ja pühaduse väärtustamisega?

IV. Praktilised soovitused 

• Moodustada arutelurühm ja leida kas enda hulgast või mujalt keegi, kes arutelu juhib. Pole tähtis, kas modereerib vaimulik või ilmik. Peamine on, et ta suudab anda kõikidele osalejatele sõna ning on ise tutvunud juhendmaterjali ja alusmaterjali hulka kuuluvate dokumentidega.
• Paluda arutelus osalejatel tutvuda eelnevalt juhendmaterjaliga ja mõelda küsimustele, mis tekivad.
• Paluda vähemalt paaril osalejal lugeda läbi EKNi dokument tervikuna ja vähemalt EKOE dokumendi sisukokkuvõte.
• Lugeda koos juhendmaterjali peaküsimused läbi ja vajadusel ka lisaküsimused.
• Kuulata ära arutelurühma liikmete arvamused ning püüda ühiselt sõnastada, mis arvamustes sarnaneb ja mis erineb.
• Kuivõrd aruteluteemad on küllaltki tundlikud ja mitmetel osalejatel võivad olla nende teemadega seoses isiklikud kogemused, siis vältida rünnakuid, sildistamisi ja loosunglikkust. Mõistlik on moderaatoril kohe alguses paika panna põhimõtted, mis loovad võimalikult turvalise aruteluruumi.
• Püüda ühiselt sõnastada, miks arvamused sarnanevad. Millised ühised aluspõhimõtted sellest tulenevad?
• Võrrelda EKNi ja EKOE dokumente. Püüda välja tuua erinevusi nende dokumentide vahel.
• Hea on, kui proovida sõnastada ka seda, mis põhjustab erinevusi tõlgendamisel. Kas selleks on usulised vaated, elukogemus või midagi muud? Millele tuginevad sealjuures usulised vaated?
• Püüda leida, missugused arutluse tulemused osavõtjaid rikastavad. Olenevalt teemast ja tekstidest proovida vastata küsimusele, kas ühise arutluse tulemusi saab praktiliselt ja ülesehitavalt rakendada.
• Moderaator või protokollija peaksid tegema arutlusest kokkuvõtte, täitma lisatud ankeedi ning selle rühmale ette lugema. Kui kõik on nõus, palume selle edastada elu alguse ja pühaduse teemarühma juhile Robert Bunderile, robert.bunder@eelk.ee.
• Kui tundub, et on veel vastuseta jäänud küsimusi, soovitame korraldada uue rühma kokkusaamise ja arutelu.