Inglise kirikulaulu ajalugu on lühike, kui seda võrrelda saksa või põhjamaade koraaliloominguga. Inglise (anglikaani) kiriku jumalateenistuslikeks lauludeks olid algselt Vana Testamendi psalmid, kas oma algupärases kujus või kalvinistide ehk reformeeritud kiriku kombel salmilisteks lauludeks vormituina.
Vaimulik laul lõi õitsele XVIII sajandil kiriklike teisitimõtlejate ehk nonkonformistide keskel. Just metodistid õpetasid inglasi laulma kirikulaule.
Metodismi suur laulik
Kiriku ajaloost teame, et metodismi rajajaks oli John Wesley. Tähtsaks töökaaslaseks talle oli noorem vend Charles Wesley (1707-1788), produktiivne luuletaja, kes sepitses üle 6000 vaimuliku laulu ja luuletuse. Ta on Inglismaa üks suuremaid kirikulaulikuid, paljude arvates suurim. Tema suurus ei rajane kindlasti mitte laulude arvukusel, vaid parimate laulude kvaliteedil. Just selliseid on palju, ja neid lauldakse üha kõikjal.
Inglise kirikulaulud on tulnud pikkamööda mandri-Euroopa luterlike kirikute lauluraamatutesse. Soome luterliku kiriku lauluraamat sai oma esimesed inglise kirikulaulud 1938. aastal, kui eelmine lauluraamat vastu võeti. Charles Wesley nimi tuli aga sisse alles aastal 1986, seega praegusesse lauluraamatusse, kus on tema Kristuse taevaminemispüha laul Terve, juhla Kristuksen.
Tõlge, mille valmistasid Matti Kilpiö ja Heikki Vaahtoniemi, avaldati 1979. aastal meie lauluraamatukomitee proovivihikus Uusia virsiä ’79. Sealt tõlkis selle eesti keelde Kuusalu kiriku õpetaja Eduard Salumäe (1919-1985) ja see tõlke tõlge võeti Kiriku laulu- ja palveraamatusse, kus see on number 124: Täna rõõmsad oleme.
Pime korvipunuja
Laulu all on kaks nime: Charles Wesley ja Thomas Cotterill – seega oleks osa laulust justkui Cotterilli (1779-1823) kirjutatud või oleks tema panus sealjuures märkimisväärne. Siiski ta vaid mõningal määral redigeeris laulu.
Cotterill oli anglikaani kiriku vaimulik, kes üllitas mitmes trükis levinud lauluraamatu A Selection of psalms and hymns for public and private use. Vaadeldava laulu iga rida lõpetavad halleluujad puudusid sealgi veel. Need on lisatud aastal 1852, kui lauluga liideti selle praegune viis. Selle autoriks, nii mainitakse, on pime waleslasest korvipunuja-muusik Robert Williams (1781-1821), kes elas Angelesey saarel Põhja-Walesis. Temast teatakse, et ta olnud muusikaliselt väga andekas.
Toimetamisel lühendatud
Charles Wesley laulude ja luuletuste tavatu rohkus jutustab sellest, et luuletuse kirjutamine oli talle üsna hõlbus, justkui loomulik viis esitada seda, mis tal ütelda oli. Mitmed luuletused said sageli pikad, ja neid tuli lühendada, kui laulude kogumikke toimetati.
Laulul Täna rõõmsad oleme oli algselt kümme salmi. Soomekeelse tõlke aluseks oli seitsmesalmiline versioon, kuid soome komisjon võttis lõpuks vastu vaid neli salmi. Need ongi tõlgitud Eesti kiriku lauluraamatusse.
Parandame vea
Kiriku laulu- ja palveraamatus on ka Charles Wesley jõululaul Kuula: ingli lauluhääl kõlab öösel välja peal (KLPR 20). Nii see kui ka Täna rõõmsad oleme sisaldusid vendade laulukogumiku Hymns and Sacred Poems esimeses trükis 1739. aastal. (Nelipühalaul KLPR 136 Sa, Püha Vaim, nüüd täida on lauluraamatus ekslikult märgitud Charles Wesley tehtuks. Tegelikult on see Soome rahvuskirjaniku J. L. Runebergi poolt algupäraselt rootsi keeles kirjutatud kirikulaul.)
Väärib märkimist, et aasta enne mainitud kogumiku ilmumist, mais 1738, olid mõlemad vennad läbi elanud otsustava uuestisünni.
Tauno Väinölä
Eesti Kirik nr 18, 8.05.2002
