Kiriku laulu- ja palveraamatus laulu number 104 Heitlus ja lahing mööda nüüd originaallaul arvatakse olevat pärit 12. sajandist, kuid tema esmatrükk ilmus aastal 1695 Kölnis jesuiitide kogumikus «Symphonia Sirenum Selectarum, ex quatuor vocibus composita, Ad commodiorem usum Studiosae Juventulis».
Teaduskraadiga vaimulik
Ladinakeelsest laulust «Finita jam sunt praelia» tõlkis selle inglise keelde Francis Pott oma kogumiku «Hymns Fitted to the Order of Common Prayer» jaoks, mille ta andis välja 1861. aastal.
Francis Pott sündis 29. detsembril 1832 Southwardis Inglismaal ning suri 26. oktoobril 1909 Speldhurstis Kenti krahvkonnas. Ta õppis Oxfordis Brasenose kolledzhis, kaitses bakalaureuse 1854. aastal ja magistrikraadi 1857. aastal. Francis Pott ordineeriti vaimulikuks 1856. aastal, kuid jäänud kurdiks, pidi minema 1891. aastal erru. Ta oli kogumiku «Hymns Ancient and Modern (1861)» koostamise komitees.
Tõlkija ookeani taga
Laulu on eesti keelde tõlkinud Veera Õunapuu E.E.L.K. Vancouveri Peetri koguduse õpetaja Helmut Evald Piiri (24. märts 1924 – 14. detsember 1976) palvel. Veera Õunapuu (neiuna Raiste) sündis Võrumaal Haanjas vanaisa talus 1919. aastal. Ta oli Harri Haameri leerilaps Tartu Pauluse koguduses.
Enne Teist maailmasõda läks ta Inglismaale keelt õppima ja jäigi sinna, kui sõda algas. Ta töötas stjuardessina Rootsi ja Eesti laevadel ning abiellus Inglismaal Arnold Õunapuuga. Nad läksid Kanadasse ja kuulusid Vancouveri Peetri kogudusse selle asutamisest peale 1950. aastal.
Veera Õunapuu oli tegev rahvatantsurühmas koos Raimond Mikuga, kes lõi viise. Veera Õunapuu kirjutas sõnu. KLPR 104 laulu sõnad on vaba tõlge inglise keelest «The Strife is O’er the Battle Done». Veera Õunapuu suutis tõlkida nii, et kirikulaulu mõte alles jääb. Tema tõlked on ka KLPR numbrite 72 ja 277 all.
Viis Itaaliast
Viisi «Victory» on loonud Giovanni Pierluigi da Palestrina, kes sündis Rooma lähedal Palestrinas 1525. või 1526. aastal. Aastal 1534 siirdus ta Rooma, kus oli koorilaulja ning sai samas muusikalise hariduse Santa Maria Maggiore basiilikas. 1544. aastal sai Palestrina oma koduküla katedraali organistiks ning koorijuhiks. 1551. aastal sai tema piiskopist paavst Julius II ning Palestrina määrati koormeistriks Capella Guilias Rooma Peetri kirikus. Ta jäi Rooma oma ülejäänud eluks.
Aastal 1555 vallandati ta laulja kohalt paavsti kabelis, sest ta oli abielus. Siis läks ta Laterani Püha Johannese kirikusse koormeistriks. Aastal 1561 oli ta koormeister Santa Maria Maggiores. Palestrina õpetas Roomas jesuiitide seminaris aastatel 1565-1571. 1571. aastast kuni elu lõpuni oli ta taas koormeister Capella Guilias Rooma Peetri kirikus. Ta kaotas oma abikaasa, kaks poega ja kaks venda ning abiellus 1580. aastal jõuka lesega. Palestrina suri 2. veebruaril 1594.
Viis «Victory» on võetud «Gloria Patrist» Palestrina teosest «Magnificat Tertii Toni», mis ilmus aastal 1591. Praeguse kuju sai viis kogumikus «Hymns Ancient and Modern (1861)» ning on William Henry Monki (16. märts 1823 – 1. märts 1889) seade.
Gustav Piir
Eesti Kirik nr 14, 10.04.2002
