«Värsid, mis tehakse tellimise peale, jäävad harva elama. Maa on nii kaunis (KLPR 42) on tellimustöö, kuid selle jätkuvas elujõus ei saa keegi kahelda.» Nii on kirjutanud Helsingi diakonissiasutuste kauaaegne juhataja ja vaimulike laulude uurija Pauli Vaalas 1973. aastal ilmunud teoses Laulujen lähteillä.
Bernhard Severin Ingemann (1789-1862), taani luuletaja ja kirjanik, kes omal ajal oli tuntud ja tunnustatud nii ajalooliste romaanide kui ka näidendite kirjutajana ja kelle romantilisest tunnetusest kantud looming lugejaid haaras, sai oma sõbralt, kirikhärra Fengerilt palve kirjutada uus tekst ühes saksakeelses ajakirjas avaldatud arvatavalt keskaegsele palverändurite laulule.
Lootus täis rõõmu
Nii sündisid sõnad, milles on liikumist ja rühti, tundeid ja edenemist kindla eesmärgi suunas: kuigi aastad mööduvad ja põlvkonnad vahetuvad, on usklike lootustee täis rõõmu ja taevased kojukutsuvad helid ei vaiki iialgi. Selles veidi ehk sentimentaalses laulus on dünaamikat ja avarust, pühalikkust ja õrnust, laulu lõpus tõuseb esile jõuluteema ning igiaegadeks kestev inglite ülistus liidab meidki Jumalat austava palverändurite hulgaga.
«See on tähelepanuväärne jõululaul selle poolest, et seda ei laulda üksnes jõulude ajal, vaid sama hästi, vahest veel pareminigi, suvel, kui on hetkeks seisma jäädud kauni ja lummava looduse keskele. Ja aina vallutab see laul oma võlujõuga, mis peitub nii tema sõnades kui viisis.» (Tauno Väinölä, «Kiitos Sulle, Jumalani». 1998, lk 17.)
Kui eelpool mainitud taani vaimulik Ferdinand Fenger tolle laulu Schönster Herr Jesu, Herrscher alle Enden (vt KLPR 293) leidis ja just laulu viisist vaimustus ning kui Ingemann 1850. aastal uued sõnad kirjutas, oli teada vaid, et see viis oli avaldatud 1842. aastal Heinrich Hoffmanni toimetatud kogumikus Sileesia rahvalaule. Kuigi Ingemann pidas seda keskaegseks hümniks (viisist võib tõesti leida sellelaadseid sugemeid), on ilmselt tegemist XVI sajandi algusest pärineva rahvalauluga, pealegi väga populaarsega.
Mõtteis argipäevas
1957. aastal valmis Stockholmis EELK Komitee ettevõtmisel ja Luterliku Maailmaliidu Soome Rahvuskomitee toetusel Uue Lauluraamatu teine trükk eksiilis (trükitud Pieksamäel 1958. aastal), mis sisaldab nn kolmanda lisa, kus on kaksteist eesti algupärast ja tõlkelaulu, kusjuures neli tõlget on teinud peapiiskop Johan Kõpp (tõenäoliselt Rootsi kiriku lauluraamatu alusel). Nende laulude hulgast leiamegi selle Põhjamaades väga armastatud jõululaulu Ilus on maailm, mida oleme Tallinnas lauluraamatukomisjoni paremat äratundmist mööda soomekeelsest tõlkest inspireerituina veidi laulvamaks püüdnud kohendada ning sellisena meie koguduste kasutusse andnud juba 1984. aastal vihikus Valimik jõululaule.
On taas põhjust alla kriipsutada, et meie lauluraamatu uuendamise käigus tuli juurde rohkesti uusi ilusaid jõululaule mitmelt maalt ja mandrilt. See asjaolu sai põhjuseks, et Maa on nii kaunis on asetatud aastavahetuse laulude hulka. Küllap on mitu head põhjendust teda sinnakuuluvaks ka lugeda, kuna aastavahetuse küünlasära ja jõuludest lahkumine argipäeva omandab meie jaoks veelgi sügavama ja lootusrikkama tähenduse, kui saame laulda:
Aastad ja ajastud
tulevad ja lähevad,
põlv järgneb põlvele lennates;
ei iial vaiki taevased helid
meid hellalt koju kutsudes.
Jaak Salumäe
Eesti Kirik nr 52, 24.12.2001
