Kui 1721. aastal ilmus põhjalikult uuendatud Eesti=Ma Kele Laulo=Ramat oma 256 lauluga ja kui sellele 1741. aastal oli lisatud veel teine osa ehk Monned Kaunid Waimolikkud Laulud, saigi valmis 359 laulu sisaldav nn vana lauluraamat, mis muutumatuna jäi kasutusse rohkem kui sajaks aastaks.
1864. aastal Tartus prooviväljaandena trükitud Eesti Ma rahwa Uus Laulo=Ramat oma 544 lauluga valmistas teed 1869. aastal ilmunud Eesti Ma rahwa Laulo=Ramatule, mis jäi kasutusse 19. sajandi lõpuni.
Omal kohal
Kõik need lauluraamatud algasid lauludega Kristuse tulemisest ning number 1 oli alati Kuis pean vastu võtma Sind, armas Jeesuke (KLPR 3). See 1653. aastal Paul Gerhardti ja Johann Crügeri ühistööna valminud helge viisi ja julgustavate sõnadega advendilaul kuulub nn tuumkoraalide hulka ja püsib vankumata aina uuenevates lauluraamatutes (tõsi küll, algsest kümnest salmist on meil alles jäänud vaid viis).
Martin Lutheri järel suurimaks saksa kirikulaulikuks loetava Paul Gerhardti (1607-1676) laululooming ei ole küll väga arvukas (veidi üle 130 laulu), kuid seda püsivam, jaotudes teemade ulatuselt üsna võrdsena üle kogu lauluraamatu nii meil kui teisteski maades. (Saksa uues lauluraamatus on Gerhardti laule alles jäetud 26, Soomes 15, meil 20, kusjuures eelmises oli neid 51.)
Kui vaid mõningaid Gerhardti laule siin nimetada (Su sõime juures seisan ma, Oh Jeesus, Sinu valu, Eks mu kohus tänu teha, Mis vaevab sinu südant), võib julgesti ütelda, et need kuuluvad asendamatuina meie lauluraamatusse ja toovad kaasa selget õpetust, sügavat vagadusetunnet, kaunist poeesiat ja isikliku elu katsumustes karastunud usku.
Ootus ja rõõm
Kui lauluraamatukomisjon 1980. aastal asus konsistooriumi ülesandel koostama uuendatud tekstidega jõuluõhtu laululehte, nõustus luuletaja Ingvar Luhaäär läbi vaatama komisjoniliikmete tehtud redigeerimisettepanekud. Kuna paljud tema tähelepanekud ja soovitused tundusid asjalike ja vastuvõetavaina, esitas komisjon talle palve: teha tuntud ja armastatud advendilaulule uus sõnastus, kus oleksid säilitatud algupärase teksti sügavad ning jõulised mõtted, kuid antud laulule parem luulevorm.
Nii sündis laul Nii elevil, nii rõõmus on täna linn ja maa (KLPR 6), mis kohe põhjustas koguduste keskel ägedat vastuseisu, aga tõi kaasa ka tulist poolehoidu ja kiidusõnu ning tunnustust lauluraamatukomisjonile. Üheks etteheiteks laulule oli mittevastamine situatsioonile. Arvustuses öeldakse: «See linn ja maa, mille kirikuis advendiajal nimetatud laulu lauldakse, ei oota valdava elevusega Jeesust, nad ei tea midagi tema tulemisest. Ja kui nad juhuslikult sellest midagi kuulevad, katavad nad meelsasti selle sõnumi kinni.» Siis oli aasta 1981. Nüüd, kakskümmend aastat hiljem võime tänumeeles tähele panna, kuidas kirikuaasta vahetus on omandanud teise näo. Oma armsatele lahkunutele mõtlemine ja nende mälestuseks küünalde süütamine on laienenud kogu novembrikuule – hingedekuule, ja raskelt leinalisest surnutemälestuspühast on saanud igavikupühapäev koos selle juurde kuuluva lootuse ja jällenägemisrõõmuga.
Esimesel advendil on aga tõesti linn ja maa täis põnevat ootust ja elevust ning advendiküünla süütamine kogub linnaväljakuile ja kirikuküladesse lapsi ja vanu, huultel ka eesti rahvaviisil lauldav Kuis pean vastu võtma Sind, armas Jeesuke? Paul Gerhardti hingest ligemale 350 aastat tagasi välja voolanud ootus ja rõõm haarab ja vaimustab üha uusi sugupõlvi!
Jaak Salumäe
Eesti Kirik nr 48, 28.11.2001
