Piiskopiameti sisseseadmise ja rahvuslike piiskopkondade asutamise ideed propageeris ja tutvustas aktiivselt Helsingi eestlaste vaimulik August Nigol eestlastest vaimulike keskel 1916. ja 1917. aastal. Idee oli pärit Porvoo piiskop Cygnaeuselt 1820ndate algusest. Eestimaa luterliku piiskopkonna asutamine ja eluaegse piiskopiameti sisseseadmine kirikus said sisse kirjutatud seepärast ka eelnõusse „Eesti Ew.-Lutheri usu wabakiriku põhjuskirja eelnõuu“, mille esimene lugemine toimus Tartus 1917. aasta 1. juunil eestlaste kogudusesaadikute kirikukongressil. Põhikiri jäi vastuvõtmata.
Eesti Vabariigi sünniga seoses toimusid otsustavad muutused ka siinse luterliku kiriku arengus ja ülesehituses. 1919. aasta 2. veebruaril võttis Eesti Ajutine Valitsus vastu määruse luterliku kiriku konsistooriumide asjus. 15. aprillil 1919 kehtestas Ajutine Valitsus luterlike koguduste omavalitsuse ajutise korralduse. Juriidiliselt vabastas Eesti Ajutine Valitsus luterliku kiriku Venemaa luterliku kiriku koosseisust ja struktuuridest. Tehtud muudatused said ühtlasi eelduseks 1919. aasta üldkirikliku kongressi toimumiseks Tallinnas 10.–12. septembril, kus võeti vastu kiriku uus põhikiri ja kiideti heaks uus sinodaalne kirikukorraldus. Eesti Vabariigi valitsus kinnitas kirikukongressil ajutiseks piiskopiks valitud Jakob Kuke 17.10.1919 piiskopiks. Ülemsuperintendendi ameti muutmises piiskopiametiks nägid eest-lased orientatsiooni muutust ja vastandit endisaegsele baltisakslaste juhitud kirikule. Esimesel Kirikupäeval (13.–15.10.1920) eluaegseks piiskopiks valitud Jakob Kuke introdutseerisid ametisse Rootsi peapiiskop Nathan Söderblom ja Porvoo piiskop Jaakko Gummerus 5. juunil 1921 Tallinna Toom-Kaarli kirikus.
1934. aasta uue Kirikute ja usuühingute ning nende liitude seadusega läks kirik senisest rohkem siseministeeriumi kontrolli alla. Uue seaduse alusel välja töötatud kiriku põhimäärused hakkasid kehtima 1935. aastal. Ette oli nähtud ka Põhja- ja Lõuna-Eesti piiskoplikud vikaarid. Eesti Vabariigi ühe piiskopkonnaga maakirik sooviti muuta peapiiskopkonnaga kirikuks. Piiskopkondade loomise kava külmutati 1938. aastal. Sellega jäi ka peapiiskopkonna loomine ära.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopid
VI 1921 – VII 1933 Jakob Kukk (1870–1933)
IX 1934 – IX 1939 Hugo Bernhard Rahamägi (1886–1941)
XII 1939 – IX 1944 Johan Kõpp (1874–1970)
