Eesti Evangeelne Luterlik Kirik

Kiriklikud talitused

Kirik tuleb inimese juurde erinevate kiriklike talituste kaudu. Need talitused toovad inimeseni Jumala abi ja õnnistuse nii elu rõõmudes kui muredes. Talitustes tuuakse Jumala päästev sõnum sellesse eluolukorda, milles asub talitusele tulnud inimene.

Luterlikus kirikus on kaks sakramenti. Sakrament on Kristuse seatud püha toiming, milles Jumal annab oma Sõna ja sellega ühendatud märkidega meile armu, mille Kristus on ära teeninud. Sõna “sakrament” tuleb ladina sõnast sacramentum, mis tähendab püha toimingut, vannet.

Esimene sakrament on ristimine, milles inimene liidetakse kirikuga. Ristimises saab ristitu Jumala lapseks ja Jumal kannab tema eest hoolt. Luterlik kirik ristib nii lapsi kui täiskasvanuid. Lapse ristimisel peab vähemalt üks tema vanematest olema luterliku kiriku liige ja lapsel peab olema vähemalt üks ristivanem, kes ühes vanematega kannaks hoolt lapse usulise kasvatamise eest. Kui ristitav inimene on jõudnud leeriikka (15 eluaastat), siis ristitakse ta peale leeriõpetust ja samas konfirmeeritakse.

Armulaud on luterliku kiriku teine sakrament. Armulaual saab inimene leiba ja veini, mis on Kristuse ihu ja veri. Armulauas saab inimene oma patud andeks. Armulaud annab inimesele elu. Armulaud toetab kristlast tema igapäevasel eluteel. Enamuses kirikutes toimub armulaud igal pühapäeval ja iga ristitud ja konfirmeeritud kirikuliige on sinna teretulnud.

Leer (konfirmatsioon) kuulub kiriku ristimisõpetuse juurde. Leerikoolis saab inimene ülevaate ristiusu kesksetest põhitõdedest. Leeriõpetuse järel õppija leeritatakse ehk konfirmeeritakse. Sellest alates on ta kiriku täieõiguslik liige. Leeritalitusel inimest õnnistatakse ja tema eest palvetatakse ning seejärel saab ta iseseisvalt tulla armulauale.

Laulatustalitusel palutakse sõlmitavale abielule Jumala õnnistust ja tuge. Jumal lõi inimese meheks ja naiseks ja andis neile ülesande elada üheskoos armastades teineteist. Abielu on selle käsu täitmine.

Uude kodusse kolides või pärast suuremat ümberehitust on kohane viia läbi kodu õnnistamise talitus. Sellega palutakse rahu ja head läbisaamist inimeste vahele, kes seal elavad.

Piht on talitus, milles inimene võib Jumalale tunnistada üles oma patud ja eksimused ning saada need andeks. Pihi vastuvõtja ei tohi rääkida talitusel talle usaldatut edasi.

Haigete ja surijate võidmine on hingehoidlik talitus, millega palutakse inimese tervise ja paranemis pärast ent valmistatakse vajadusel ette ka rahulikuks lahkumiseks ajalikust elust.

Kristlikul matusel on kesksel kohal surma ja kaduvuse tunnistamine ning palve lahkunu ja leinajate eest. Suur tähendus on hingehoiul: lohutusel, evangeeliumi kuulutamisel, lootuse ja ülestõusmisusu tugevdamisel ning üleskutsel oma elu targalt kasutada. Matus koosneb palvuste ja talituste reast, millega kristlik kirik oma liikmeid surmateele saadab.