Author Archives: Riina Sildvee

2024. a eestpalvekogudused on loositud

Sel aastal osaleb EELK eestpalvekoguduste ringis kokku 46 kogudust – see on senine rekord.

2. pühapäev enne paastuaega | Sexagesima 

Sexagesima (“kuuekümnes”, nimetatud ka 8. pühapäevaks enne ülestõusmispüha) pühapäeva evangeeliumitekstides räägitakse Jumala sõna külvist. Jeesus on külvaja, aga ka Tema jüngrid on läkitatud ustavalt sõna külvama, lootes sellele, et Jumal annab seemnele kasvamist.

The post 2. pühapäev enne paastuaega | Sexagesima  appeared first on e-Kirik.

Riigikogule tehakse ettepanek korraldada rahvahääletus usundiõpetuse lülitamiseks põhikooli ja gümnaasiumi kohustuslike õppeainete hulka

Soovijail oli võimalik anda oma allkiri ettepanekule korraldada rahvahääletus usundiõpetuse lülitamiseks kohustuslike õppeainete hulka.

The post Riigikogule tehakse ettepanek korraldada rahvahääletus usundiõpetuse lülitamiseks põhikooli ja gümnaasiumi kohustuslike õppeainete hulka appeared first on e-Kirik.

Videotutvustus: Räpina Miikaeli kirik

Eesti Kirikute Nõukogu haridusportaalil on valminud videotutvustus Räpina Miikaeli kiriku kohta. Kõneleb koguduse õpetaja Urmas Nagel.

The post Videotutvustus: Räpina Miikaeli kirik appeared first on e-Kirik.

Issanda templissetoomise püha ehk küünlapäev

40 päeva pärast jõule on Issanda templisse toomise püha. Vaga Siimeon kuulutab Jeesus-lapse kohta, et tema on valguseks paganaile ja kirkuseks Iisraelile.

The post Issanda templissetoomise püha ehk küünlapäev appeared first on e-Kirik.

Peapiiskopi karjasekiri Kristuse ülestõusmise pühal, 9. aprillil 2023

Maarja Magdaleena oli esimeste hulgas, kes ülestõusmishommikul avastas, et Jeesust ei ole hauas. „Nad on Issanda hauast ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud” (Jh 20:2),ruttab ta jüngritele teatama. Järgneb üks kaunim võidujooks, mida pühakiri nimetab. Peetrus ja Johannes jooksid mõlemad koos, ent teine jünger jooksis Peetrusest kiiremini ning jõudis haua juurde esimesena (Jh 20:4). Võitjana finišisse jõudnud Johannes sisenes avatud hauda ning uskus, nagu kirjutab evangelist.

Ülestõusmispüha hommikul kõlab kuulutus tühjast hauast kõikjal üle maailma. Inimeste reaktsioon Kristuse ülestõusmise sõnumile on erinev. Sekulaarses ühiskonnas, olgu Eestis või mujal, jätab teade tühjast hauast suure osa inimestest ükskõikseks. Siiski on arvukalt ristiinimesi, kes ülestõusmishommikul ruttavad peaaegu jooksujalu kirikusse, et isiklikult kuulda ja ka teistega jagada avatud haua sõnumit.

Mida uskus tühja hauda sisenenud Johannes? Kas ta veendus selles, et haud on tõepoolest tühi, nagu oli teatanud Maarja Magdaleena? Või arvas ta, et keegi on Jeesuse surnukeha ära varastanud ja ära peitnud? Isegi kui Johannesele meenus Jeesuse lubadus tõusta kolmandal päeval surnuist üles, ei tundunud see siiski kõige realistlikuma võimalusena. Sest nad ei teadnud veel Kirjast, et ta peab surnuist üles tõusma (Jh 20:9),kirjutab Johannes.

Tõeline usk Jeesusesse kui Issandasse ning mõistmine, et Jeesuse ülesanne ei lõppenud surmaga, saabus Jeesuse jüngritele hiljem. Apostel Toomast tabab usupööre ja ta tunnistab Jeesuse Issandaks alles ülestõusnud Kristusega palgest palgesse kohtudes.

Elumuutvat kohtumist Ülestõusnuga on kogenud paljud, kes ülestõusmispüha hommikul kirikusse tõttavad. Just sel põhjusel räägivad usukauged inimesed kristlastest kui ärapööranutest. Inimene, keda Jumal puudutab, pöördubki! Ta pöördub ära senisest elust, et ehitada oma edasine elu uuele alusele, mis toetub Kristusele kui ülestõusmisusu nurgakivile.

Sellise pöördumise eest ei ole „kaitstud“ ükski tänastest uskmatutest. Püha Vaimu puudutus muudab Jumala olemasolu ja Kristuse ülestõusmise reaalseks igaühe südames, kes seda puudutust isiklikult kogeb. Püha Vaim puudutab ühel päeval ka pilkajaid, kes niikaua peavad usulist pöördumishetke narruseks või rumaluseks. Alles seejärel hakkavad nende silmad nägema Kristuse avatud hauast kiirgavat Valgust, mille sarnast pole nad kunagi varem näinud.

Ülestõusnud Kristuse armastus muudab võimatu võimalikuks – patusest saab õige, uskmatust usklik ja surmast saab elu.

Soovin kõigile kiiret kohalejõudmist avatud hauale ja rõõmsat kohtumist ülestõusnud Kristusega!


+Urmas Viilma
peapiiskop

Peapiiskop Urmas Viilma seadis ametisse Evangeelse Luterliku Kiriku Venemaal peapiiskopi Dietrich Braueri

viilma_brauerPühapäeval, 8. veebruaril seadis EELK peapiiskop Urmas Viilma Moskva Peeter-Pauli katedraalis ametisse Evangeelse Luterliku Kiriku Venemaal peapiiskopi Dietrich Braueri.

Peapiiskop Viilmad assisteerisid Luterliku Maailmaliidu asepresident, Evangeelse Luterliku Kiriku Ungaris piiskop dr Tamás Fabiny, Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas peasekretär, Augsburgi Usutunnistuse Evangeelse Kiriku Austrias piiskop dr Michael Bünker, Soome Evangeelse Luterliku kiriku peapiiskop emeeritus dr Jukka Paarma, Augsburgi Usutunnistuse Evangeelse Kiriku Slovakkias piiskop dr Miloš Klátik, Evangeelse Luterliku Kiriku Venemaal piiskop Otto Schaude, Kasahstani Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Juri  Novgorodov ja Läti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Einars Alpe.

Dietrich Brauer on sündinud 3. jaanuaril 1983 aastal Vladivostokis. 2011. aastal valiti ta Evangeelse Luterliku Kiriku Venemaal Euroopa-osa piiskopiks ning 2014. aastal Evangeelse Luterliku Kiriku Venemaal peapiiskopiks.

Peapiiskop Dietrich Brauer seati ametisse Moskva Peeter-Pauli katedraalis 8. veebruaril 2015.