1) Aruteluteema lühike kirjeldus koos põhjendusega, miks see teema on aktuaalne
Soolisuse ja seksuaalsuse teemade käsitlemiseks on vaja suunavat raamistikku, mis aitaks arutleda nende teemade üle teoloogiliselt, piibellikult, eetiliselt ja hingehoidlikult. Eesmärk ei ole kiirete vastuste pakkumine, vaid sisuline ja vastutustundlik arutelu, mis väldib nii lihtsustavaid loosungeid kui ka vaikimist tundlikel teemadel ning mis toetaks üksteise kuulamist ja ühise tee otsimist.
Soolisus ja seksuaalsus on omavahel seotud, kuid mitte samased nähtused. Soolisus puudutab inimese enesemõistmist naisena ja mehena, naiselikkuse ja mehelikkuse tähendust, soorolle, võimu ja vastutuse jaotust, osalust ja juhtimist kirikus ning ühiskonnas, aga ka soolist ebavõrdsust ja diskrimineerimist. Seksuaalsus on osa sellest laiemast inimlikust ja sotsiaalsest tervikust.
Eesti ühiskond on küllaltki polariseerunud nii seksuaalsuse kui ka soorollide ja soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimustes. Eesti Kirikute Nõukogu eestvedamisel tehtud “Elust, usust ja usuelust” küsitlused näitavad, et arusaamad perekonnast, soorollidest, naiste ja meeste vastutusest ning vähemuste õigustest erinevad märkimisväärselt. Kirik asetseb siin traditsiooniliste piibellike arusaamade ning kaasaegsete ühiskondlike ja teaduslike käsitluste pingeväljas.
Tänapäevased arusaamad inimese soolisusest ja seksuaalsusest erinevad paljuski piibliaegsetest arusaamadest. Samal ajal on kasvanud teadlikkus soolise ebavõrdsuse, soopõhise vägivalla, stereotüüpide ja võimusüsteemide mõjust inimeste elule, tervisele ja usule. Kirikul tuleb küsida, kuidas kõnelda soolisusest ja seksuaalsusest viisil, mis oleks ühtaegu teoloogiliselt vastutustundlik, piiblitekstide suhtes aus ning inimväärikust ja õiglust edendav.
Soolisus ja seksuaalsus puudutavad inimese enesemõistmist, suhteid, perekonda, koguduse elu, ametite ja vastutuse jaotust, hingehoidu ning kiriku avalikku usaldusväärsust. Need on lahutamatu osa inimloomusest ning hõlmavad kehalisust, identiteeti, kiindumust, iha, viljakust, haavatavust, rõõmu ja vastutust, aga ka kogemusi ebaõiglusest, tõrjutusest ja vägivallast. Viimasel sajandil on ühiskondlikud hoiakud ja teadmised nii soolisuse kui ka seksuaalsuse kohta märkimisväärselt muutunud. Samal ajal on kirikutes kasvanud seisukohtade paljusus nii konfessioonide vahel kui ka ühe kiriku sees. Ühiskondlik ja kiriklik arutelu aitab siin mõista erinevaid kogemusi ja teoloogilisi lähtekohti ning leida nende ühisosa.
2) Aruteluteemad, mida üldkirikliku arutelu raames käsitleda (küsimused, millele otsime vastuseid)
1. Kristlik suhtumine soolisusse ja seksuaalsusse, selle piibellik alus
Kuidas kirjeldab Piibel soolisust ja seksuaalsust alates loomisest kuni uue loomiseni ning millised on selle käsitluse põhiliinid? Kuidas suhestuvad loomislugudes esitatud arusaamad inimesest naisena ja mehena, inimeste võrdsusest Jumala palge ees ning erinevusest ja vastastikusest sõltuvusest?
Millised piiblitekstid on arutelus keskse tähtsusega soolisuse ja soorollide kujunemise seisukohalt ning millised on nende tõlgendamise võtmeküsimused, arvestades konteksti, žanrit ja adressaate?
Kuidas mõista Piibli tekstides kajastuvat Vana-Iisraeli ja Kreeka-Rooma ühiskonnakorraldust selle hierahilise struktuuriga ning kuidas see suhestub Piibli tervikliku sõnumiga inimese väärikusest, õiglusest ja ligimesearmastusest?
Millised piiblitekstid käsitlevad samasoolisi seksuaalsuhteid ning mida need oma algses ajaloolises ja kultuurilises kontekstis tähendasid?
Kuidas kaaluda konkreetseid tekste Piibli tervikliku sõnumi valguses, sealhulgas loomise, pühaduse, armu, õiguse ja lepitusliku osaduse perspektiivist?
Millised hermeneutilised põhimõtted juhivad Piibli rakendamist olukordades, mida tekstid otsesõnu ei käsitle, sealhulgas tänapäevaseid arusaamu soolisest identiteedist, soorollidest ja soolisest võrdõiguslikkusest?
2. Soolisuse ja seksuaalsuse teema ühiskonnas
Millised ajaloolised ja kultuurilised eeldused on kujundanud soolisuse, soorollide ja seksuaalsuse käsitust eri ajastutel, sealhulgas arusaamu naise ja mehe rollist perekonnas, ühiskonnas ja kirikus?
Missugune tähtsus on kiriku sajanditepikkuses pärimuses ja praktikas ning tänapäevases kontekstis kasinuse ning vooruse kategooriatel ühiskondlikus elus?
Kuidas on kujunenud arusaamad soolisest võrdsusest, soolisest õiglusest ja inimõigustest ning milliseid teoloogilisi väljakutseid need esitavad kirikule?
Millised tänapäevased nähtused nõuavad uut teoloogilist läbimõtlemist, sealhulgas seksuaalsuhted samast soost inimeste vahel, soolise identiteedi mitmekesisus, segapered, viljatus, seksuaalsõltuvused ja digitaalse intiimsuse vormid, aga ka sooline ebavõrdsus, soopõhine vägivald ja diskrimineerimine?
Kuidas eristada soolisuse ja seksuaalsuse teoloogias püsivaid põhimõtteid ning ajas muutuvaid sotsiaalseid ja kiriklikke korralduslikke lahendusi?
Kuidas suhestub kiriku õpetus ja praktika soolise võrdsuse ja soolise õigluse küsimustega ühiskonnas, kus oodatakse kirikult avalikku vastutust ja selget tunnistust inimväärikuse kaitsel?
3. Soolisuse ja seksuaalsusega seotud hingehoidlikud küsimused
Kuidas ühendada arm ja tõde olukordades, kus inimesed kogevad seoses oma soolise identiteedi, rolliootuste või seksuaalsusega süüd, häbi, segadust, tõrjumist, sõltuvusi või traumasid?
Kuidas märgata ja arvestada sooliste stereotüüpide, võimusüsteemide ja ebavõrdsuse mõju inimeste enesehinnangule, vaimsele tervisele ja usule?
Kuidas toetada inimesi, kes on kogenud soolist või seksuaalset vägivalda, väärkohtlemist või vaimset manipuleerimist, ning milline on kiriku vastutus turvalise ja usaldusväärse keskkonna loomisel?
Kuidas kõnelda soolisusest ja seksuaaleetikast viisil, mis on ühtaegu nõudlik ja lootustandev, vältides nii moralismi kui ka relativismi?
Milline on koguduse, vaimulike ja kirikliku õpetuse roll ennetuses, toetuses ja juhendamises, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse, vastastikuse austuse ja turvaliste suhete edendamisel?
4. Seisukohtade paljusus kirikutes ja ühe kiriku sees
Millised peamised seisukohad on kristlikes kirikutes kujunenud seoses soolisuse, soorollide, soolise võrdsuse ja seksuaalsusega?
Kuidas on neid seisukohti põhjendatud Piibli, kirikliku traditsiooni, mõistuse, teaduslike teadmiste ning hingehoidlike ja sotsiaaleetiliste kaalutlustega?
Millised erinevad arusaamad on tekkinud seoses naiste ja meeste rolliga kirikus, juhtimises ja vaimulikus ametis ning kuidas neid teoloogiliselt põhjendatakse?
Kuidas on eri kirikutes püütud hoida ühtsust olukorras, kus õpetuslikud, eetilised ja kirikukorralduslikud arusaamad soolisuse ja seksuaalsuse küsimustes lahknevad?
Kuidas suhelda kirikutega, kelle mõistmine soolisusest, soolisest õiglusest ja seksuaalsusest on meie omast erinev, säilitades osaduse ja vastastikuse austuse?
5. Pastoraalne ja kiriklik lähenemine
Mida tähendavad tänapäevased teadmised inimese soolisuse ja seksuaalsuse kujunemisest kiriku õpetuse, jutlustamise ja hingehoiu jaoks?
Kuidas arvestada vaimse tervise, stigmatiseerimise, soolise ebavõrdsuse ja tõrjumise mõjuga inimeste elule ja usule?
Kuidas kasutada loomuse ja valiku kategooriaid teoloogiliselt vastutustundlikult, taandamata inimest üheks omaduseks või küsimuseks?
Millised praktilised küsimused vajavad kirikus selget läbimõtlemist seoses soolise võrdsuse ja õiguse edendamisega koguduseelus, ametikandjate rollidega, juhtimisstruktuuridega, töökorralduse ja vastutuse jaotusega?
Millised praktilised küsimused vajavad läbimõtlemist seoses pastoraalse toe, talituste, ametikandjate rolli ja koguduseelu korraldusega olukordades, kus soolisuse ja seksuaalsuse teemad puudutavad otseselt inimeste osadust ja osalemist koguduse elus?
Kokkuvõtteks: arutelu siht
Millist tunnistust tahab kirik anda Kristusest ja evangeeliumist soolisuse, soolise võrdsuse ja seksuaalsuse küsimustes praeguses Eesti ühiskonnas?
Kuidas kujundada arutelusid ja praktikaid nii, et kirik oleks paik, kus tõe otsimine käib koos armu, hoolimise ja inimväärikuse austamisega ning kus edendatakse õiglust, vastastikust lugupidamist ja vastutust nii naiste kui meeste, aga ka kõigi inimeste suhtes?
Teemarühma liikmed
Kaido Soom (esimees)
Jaan Lahe
Margit Lail
Mikk Leedjärv
Urmas Nagel
