EELK teoloogilise arutelu strateegia täitmiseks moodustatava teemarühma “Piibli autoriteet ja tõlgendamine” eesmärgid ja koosseis
Arutelu teema põhjendus
Ristisusus tunnistatakse ja mõistetakse Kristuse päästesündmust kui kristliku usu keset Piibli kaudu. Luterlikus traditsioonis on Piiblile omistatud kõrgeim autoriteet ning selle tõlgendamist nõutud kõigilt, alati ja ikka uuesti. See on tekitanud aastasadade jooksul luterlaste hulgas pingeid, sest piiblisõna on kohtunud ja kohtub erinevate usu- ja elukogemustega. Ühiskond muutub, ühed küsimused ununevad, teised tekivad juurde. Pühakirja sõna on alatasa mitmetähenduslik, mis erinevaid tõlgendusi võimaldab. Sellest kõigest ei ole jäänud puutumata ka Eesti luterlased. Vastuolud paistavad silma rohkemgi, sest laiem aktiivne Piibli tõlgendamine on olnud nõukogude perioodil takistatud. Seega on Pühakirja tõlgendamisel Eesti luterlikus kirikus oma eriline kontekst. Kuna Piibli tõlgendamine on alati kontekstuaalne, siis peab seda teadvustama ning Pühakirja valguses ja ühise arutelu käigus tunnistama.
Piibel on Lutheri arusaamise kohaselt kõigi inimeste elu ja kiriku õpetuse alus. Seda enam on oluline Piibli ühine lugemine, vastastikune õppimine ning tõlgendamisvõimaluste arutelu. Põhimõttelistes tõlgenduslikes küsimustes nagu Piibli autoriteet või selle suhe teiste tõlgenduslike institutsioonidega või siis Piibli suhe tänapäevaste teadmiste horisonti on võimalik jõuda ühisele arusaamisele. Seda, mis meid Piibli sõnas ühendab, tuleb ühiselt tunnistada.
Aruteluküsimused
Piibli autoriteet. Luterluses kehtib sola scriptura põhimõte, kuid juba Luther ei kasutanud seda tühjas ruumis. Ka ei olnud Lutheri jaoks kõik Piiblis ühteviisi võrdne. Mis saab ja võib olla Piibli autoriteedi mõistmiseks oluline? Millistele abivahenditele ja tõlgenduslikele institutsioonidele toetuda? Kas Piiblis endas saab eristada autoriteetsemat vähem olulisest? Kuidas mõista Piibli autoriteeti tänapäeval, mil arusaam autoriteetsusest on kiiresti ja oluliselt muutunud? Kuidas mõista Piibli ja (Lutheril samuti olulise) inimese südametunnistuse vabaduse vahekorda?
Luterlik arusaam Piiblist. Kas Lutheri hermeneutilised põhimõtted (solus Christus, was zum Chrystum treybet, õigeksmõistuõpetus) püsivad jätkuvalt? Kuidas käia nende põhimõtetega ümber avatud ühiskonnas, kus nii kristlikke konfessioone kui teisi usundeid ja usulisi põhimõtteid on palju? Kuidas mõjutab nende põhimõtete rakendamist üha kasvav teadmine Piibli kui ajaloolise teksti kohta? Mis on Piiblis jumalik ja mis inimlik?
Piibli hermeneutika. Piibli inimlikku aspekti tunnistas ka Luther ning oli kriitiline paljude asjade suhtes Piiblis. Kui palju ja kuidas arvestada ajalise ja kultuurilise distantsiga, keelte erinevusega, mõtlemises ja ühiskonnas toimunud muutustega? Millist rolli mängib Piibli tõlgendamisel teadus, iseäranis ajaloolis-kriitiline uurimine? Kas ja kuidas aitab tõlgendamist tänapäeva sotsioloogiline ja psühholoogiline teadmine? Kas ja kuidas aitab eksistentsiaalne ja antropoloogiline tõlgendamine? Kuidas sõnastada tõlgendamise tulemusi, nii et need teeniksid koguduste heaolu ja kasvu? Kuidas toetada tõlgendamisega hingehoiutööd ja muud praktilist väljundit? Miks on üldse vaja Pühakirja tõlgendada?
Teadmise roll Piibli tõlgendamisel ja igaühe vastutus. Lutheri tegevus keskendus suurel määral Piibli tõlkimisele ja levitamisele ning iga kristlase kohustusele Piiblit lugeda ja tõlgendada. Kuidas Piibli üksi ja ühist lugemist tänapäeva Eestis edendada? Kuidas peaks Piibli lugeja oma tõlgendust põhjendama? Kuidas levitada teadmist Piibli teksti ja tekkeloo kohta? Kuidas täiendada vaimulike teadmisi Piiblist?
Viited dokumentidele selle teemaga seoses teistest kirikutest ja osaduskondadest
Luterliku Maailmaliidu luterliku hermeneutika uurimusdokument „„Alguses oli Sõna“ (Jh 1:1): Piibli koht luterliku osaduse elus“, ilmunud Üheskoos kirik. I osa: kirik – pühakiri – armulaud – amet. Koost T.-A. Põder jt. EELK UIT 32 / SOTeF 2. Tallinn: EELK UI, 2022, 207–225, = Kirik & Teoloogia 3.11.2017 ja 10.11.2017.
Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas õpetuskõneluse tulemus „Pühakiri – usutunnistus – kirik“, ilmunud Üheskoos kirik. I osa: kirik – pühakiri – armulaud – amet. Koost T.-A. Põder jt. EELK UIT 32 / SOTeF 2. Tallinn: EELK UI, 2022, 184–206, = Kirik & Teoloogia 31.10.2014 ja 7.11.2014.
Teemarühmade „Piibli autoriteet ja tõlgendamine“ kuuluvad
Randar Tasmuth (esimees)
Jaan Lahe
Urmas Nõmmik
Marek Roots
Tarmo Toom
