1) Aruteluteema lühike kirjeldus koos põhjendusega, miks see teema on aktuaalne
Kristliku arusaamise järgi on kõige elu allikaks Jumal ise. Nii on ka iga inimese elu kingitus Jumala käest. Piibli alguslehekülgedelt loomisloost loeme kuidas Jumal puhus inimese sisse eluhinguse (1Ms 2,7). Ka Kristus on tulnud selleks, et meil oleks elu ja seda ülirohkesti (Jh 10,10b).
See, elu jaatav ja pooldav, hoiak on saatnud kristlikku kirikut läbi aegade ja kujundanud kristlaste suhtumist erinevatesse küsimustesse, mis puudutavad elu algust ja pühadust. Olgu öeldud, et need küsimused on läbi aja muutunud. Näiteks esimeste sajandite kirik pidi võtma seisukoha tollases Rooma ühiskonnas laialt levinud infatitsiidi ehk väikelaste tapmise suhtes. See praktika keelustati Rooma riigis 4. sajandil just kristlike ideede mõjul.
Moodne aeg paneb kristlaskonna ette nii vanu (abort) kui ka täiesti uusi küsimusi (kehaväline viljastamine, sünnieelne diagnostika, surrogaatemadus jne), mis põhjustavad arutelu ja vaidlusi nii kirikutes kui ka laiemalt ühiskondades. Tihti põrkuvad nende küsimuste puhul erinevad filosoofilised ja religioossed arusaamad ning veendumused. Sellest lähtuvalt on ka erinevates riikides nii Euroopas kui ka maailmas laiemalt küllaltki erinev seadusandlus, mis reguleerib elu algusega seotud teemasid riiklikul tasandil. Ka kristlike kirikute ning nende liikmete seas esineb teatud elu algusega seotud küsimustes erinevaid seisukohti ja praktikaid.
Elu algusega seotud küsimused ei puuduta ainult sündimata inimelu ennast, vaid ka ema ja isa, kes on selle uue inimelu loomise juures. Eriti puudutab see emasid, kes uut inimelu kannavad ja toovad ilmale. Perekondlikku ja vanemlikku perspektiivi ei tohiks elu algusest ja pühadusest kõneldes ära unustada.
Seega on tegemist aktuaalse teemaga. Meie kristlik usk kohustab meid küsima elu pühaduse, selle hoidmise ja kaitsmise järele. Kristlik hääl on vajalik ka laiemas ühiskondlikus debatis nende teemade üle. Samas ei saa kiriku tähtsaimaks rolliks olla kristlike seisukohtade edastamine ühiskondlikus debatis. Kiriku põhiroll on evangeeliumi kuulutamine kõigile inimestele. Evangeelium on sõnum, mis annab inimese elule mõtte, suuna ja tähenduse. Seega tuleb ka kiriku ning kristlaste üksikuid seisukohti sotsiaal-eetilistes küsimustes näha osana tervikust, mille tuumaks on evangeelium, mis toob meile elu ja seda ülirohkesti, nagu Kristus ütleb (Jh 10,10b).
2) Aruteluteemad, mida üldkirikliku arutelu raames käsitleda (küsimused, millele otsime vastuseid)
Laias laastus võiks olla 3 põhiteemat, mis jagunevad alateemadeks.
1. Millal algab inimelu? Mis on inimelu alguspunkt kristliku arusaama järgi?
2. Millistel küsimustel ja kuidas peaks kirik sõna võtma elu algusega seotud teemadel? Kuidas suhestuvad need teemad kiriku põhimissiooniga kuulutada evangeeliumi kogu loodule?
3. Kuidas ja mis viisidel saab kirik kaitsta elu ja toetada inimesi, kes seisavad silmitsi raskete küsimustega seoses elu algusega?
3) Arutelu aluseks olevad temaatilised dokumendid
1. Eesti Kirikute Nõukogu bioeetilised seisukohad (vastu võetud 15.06.2006 kõigi liikmeskirikute otsustega): https://ekn.ee/eesti-kirikute-noukogu-liikmeskirikute-bioeetilised-seisukohad/. (23.01.2026).
Need bioeetilised seisukohad on leidnud ka kasutamist ja mainimist paljudes järgnevates EKNi seisukohtades aastate jooksul.
2. Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas. 2019. Viljatusravi ja suremisabi eetika. – Koostanud ja toimetanud Thomas-Andreas Põder, Johann-Christian Põder, Kerstin Kask. Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut. Lk 15–149.
Veebis on see dokument saadaval siin: https://eelk.ee/wp-content/uploads/2019/11/RK_viljatusravi_ja_suremisabi_eetika.pdf. (23.01.2026)
Tegemist on ühe vähese korraliku teoloogilise selleteemalise dokumendiga, mis on tervikuna eesti keelde tõlgitud. Selles dokumendis lehekülgedel 15–149 on elu algust puudutav osa: „ENNE KUI MA SIND EMAIHUS VALMISTASIN…”. Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas (EKOE) nõukogu reproduktiivmeditsiini eetika suunised (2017).
Dokument on teoloogiline ja mahukas tekst, mistõttu on teema käsitlemisel alusmaterjaliks sisukokkuvõte (lk 21–27) ja soovi korral tutvuda kogu tekstiga. Veel võib huvi korral tutvuda vastavate teemadega Elmar Salumaa raamatus „Evangeelse eetika alused“[1] või John Wyatti raamatuga „Elu alguse ja lõpu dilemmasid“[2].
Teemarühma liikmed
Robert Bunder (esimees)
Toomas Nigola
Kadre Arikainen
Roland Karo
Saima Sellak-Martinson
Külli Suurevälja
[1] Salumaa, Elmar. 2003. Evangeelse eetika alused. Toimetanud Jaanus Noormägi. Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut.
[2] Wyatt, John. 2012. Elu alguse ja lõpu dilemmasid. Tartu: Eesti Kristlike Arstide Ühing.
