Kirikukogul peetud ettekanne teemal „Looduhoid kirikus“ 29.04.2025 (täiendatud)
Viimase paari aasta jooksul oleme Eesti Kirikute Nõukogu üleskutsel pööranud oma kirikus suuremat tähelepanu looduhoiule ja looduhoiukuu tähistamisele. Looduhoiukuu on aeg, mil kristlased üle maailma on kutsutud palvetama, mõtisklema ja tegutsema Jumala loodu heaks. Looduhoiukuu algab 1. septembril loodu eest palvetamise päevaga ja lõpeb 4. oktoobril Püha Franciscuse päeval.
Miks me seda teeme? Pilk ajalukku aitab sellele küsimusele vastust leida. 1989. aastal kuulutas oikumeeniline patriarh Dimitrios I õigeusklikele 1. septembri eestpalvepäevaks kogu loodu eest. Õigeusu kirikus algab kirikuaasta 1. septembriga, mis on Jumala loomistöö mälestuspäev.
Maailma Kirikute Nõukogu pikendas tähistamist 1. septembrist 4. oktoobrini ja kuulutas selle eriliseks looduhoiu ajaks. Algatusega on kaasa läinud kristlased kogu maailmas ja selle oma kalendritesse pannud. 2007. aastal soovitas Euroopa Kirikute Nõukogu kirikutel tähistada looduhoiukuud ja paavst Franziskus lisas selle katoliku kiriku kalendrisse 2015. aastal.
2020. aastal kuulutas Eesti Kirikute Nõukogu president peapiiskop emeeritus Andres Põder välja teema-aasta “Armastame loodut”. “Ökoloogilised teemad ning ühine mure loodu olukorra pärast ühendab kristlasi aina rohkem nii mõtte- kui elulaadis. Me armastame loodust, kuna selle Loojaks on Jumal, kes on armastus ja kutsunud meidki armastama. Me kutsume Jeesust järgides õppima ja õpetama head loodu(s)hoidlikku eluviisi”, kinnitab EKN oma toonases avalduses.
2023. ja 2024. aastal kutsus Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikuid looduhoiukuud tähistama, välja pakkudes möödunud aastal eraldi teemanädalad ning erinevaid looduhoiuteemalisi üritusi, millest oli võimalik kõigil soovijatel osa võtta. Teadaolevalt toimus looduhoiukuu sündmusi pea 20 EELK koguduses. Tagasiside põhjal saab öelda, et meie kogudustes korraldati sel ajal koristustalguid nii kalmistutel kui ka loodusradadel, toimusid matkad nii jalgsi kui ka ratastel, peeti looduhoiuteemalisi jutlusi, palvusi ja piiblitunde, raadios sai kuulata teemakohased hommikumõtisklusi, korraldati temaatilisi noorte- ja filmiõhtuid ning osaleda sai fotokonkursil, läbiti Kadrioru pargis piibli- ja loodusteemaline avastusrada.
Käesoleval aastal oleme juba teinud looduhoiukomisjonis ettevalmistusi looduhoiukuu tähistamiseks ja kutsume siinkohal kogudusi taas üles oma koguduses võimalikele looduhoiu teemalistele üritustele mõtlema, mida siis septembris ellu viia. 2025. aasta looduhoiukuu eesmärgiks on: Tunda rõõmu loodusest ja leida osadus kristlaste ning hea tahtega inimestega, kes loodusest hoolivad. Austada Looja Jumalat, suurendades loodu hoidmise väärtustamist kristlaste seas. Arendada looduhoiukuu tähistamise traditsiooni Eestis.
Käesoleva aasta looduhoiukuu teemaks on „Rahu looduga“ ja sümboliks „Rahu aed“. Juhtsalm on võetud käesolevaks aastaks prohvet Jesaja raamatust: Sest palee jääb maha, linna lärm lakkab, templiküngas ja vahitorn muutuvad igavesti kõledaiks väljadeks, metseeslitele rõõmuks, karjadele karjamaaks, kuni meie peale valatakse Vaim ülalt. Siis saab kõrb viljapuuaiaks ja viljapuuaeda hakatakse pidama metsaks. Siis elab õigus kõrbes ja õiglus võtab aset viljapuuaias. Ja õigluse vili on rahu, õigluse tulemuseks püsiv rahulik elu ning julgeolek. 18 Ja mu rahvas elab rahu eluasemel, kindlais elamuis ning häirimatuis hingamispaigus (Js 32: 14-18). Jätkame eelmisel aastal alustatud teemanädalatega: matkanädal, arutelunädal, talgunädal (20.09. toimub ka maailmakoristuspäev, mille peaeesmärgiks on koguda sel korral kokku e-jäätmed), raamatunädal ja filminädal. Oleme komisjonis ette valmistamas palveid, jagamas soovituslikke Piibli kirjakohtasid ja artikleid ning anname ülevaate ka raamatutest ja filmidest, mida soovi korral teemanädalatel üheskoos lugeda ja vaadata. Teeme seda ikka kõike selleks, et propageerida ja viljeleda meie kirikus keskkonnateadlikku ja -säästlikku eluviisi nagu seda sätestab EELK arengukava 2019-2028 strateegia diakooniatöö alaeesmärk nr. 5.
Looduhoiukomisjon viis aasta alguses läbi küsitluse meie vaimulike seas, et saada laiemat ülevaadet, kas ja kuidas meie kogudustes sellele teemale igapäevaelus tähelepanu pöörtakse. Laekunud 44 vastuse põhjal saame öelda et, kuna kogudustel on hooldada nii pastoraatide kui ka kirikute ümber olevad pargid, kalmistud ja samuti metsad, siis kuulub nende korrashoid koguduse igapäevaelu juurde. Koguduste rahalised võimalused on sageli piiratud ja seetõttu ka läbimõeldud ja säästlik eluviis on kogudustele omane. Näitena võib tagasisidest esile tuua säästliku transpordikorralduse, ei kasutata ühekordseid nõusid, tehakse süüa kodukoha lähedasest toorainest, paberivaba asjaajamine ning nii paberi kui ka muude eluks vajalike esemete taaskasutamine, kasutatakse keskkonnasõbralikke materjale ning minimaalselt kodukeemiat. Suur hulk töid tehakse talgukorras, sorteeritakse prügi ja sh kompostitakse biojäätmeid, kastmiseks kogutakse vihmavett. Läbimõeldud muruniitmine või kasutatakse vikatiga niitmist või lambaid niidualade korrashoidmiseks. Võimalusel püütakse vähem kütta või kasutusele on võetud päikesepaneelid. Küünlatopside kogumine, uute küünalde valamine, vahaküünalde kasutamine ja ka kaevikuküünalde valmistamine. Olulise aspektina toodi esile mõtteviisi, kus kogu loodu hoidmine kätkeb endas ka kaasinimese hoidmist ja hoolimist ning palvetatakse jätkuvalt tänus ja eestpalves kogu loodu eest. Mõnede vastuste seas oli märgitud, et looduhoiu teemadele erilist tähelepanu ei pöörata ja pigem ollakse selles suhtes passiivsed.
Järgmise küsimuse: missugustes looduhoiu- ja keskkonnaprojektides on teie kogudus viimastel aastatel osalenud?, vastustest saab esile tuua, et kogudused on aktiivsed talgute korraldajad ja osaletakse erinevates projektides nagu Rohejaht, Maailmakoristuspäev, muud talgupäevad – Teeme Ära, koostöös KOVi ja teiste partneritega on tähistatud looduskuud aprillis ning rajatud parke.
Suvi on reiside ja matkade aeg ning oleks ju hea teada, missuguste koguduste ja kirikute juurde on rajatud aiad või pargid puhkamiseks. Tagasisidest saime teada, et Tartu Pauluse kiriku juures on roosiaed ja laste mänguväljak, Kose kogudusel on nii kirikuaed kui ka pastoraadi aed, kus kasvavad ilu- ja viljapuud ning -põõsad. Jõelähtme kogudus rajab aeda, samuti on Elva kogudus rajanud iluaia. Haljala kirikaed on kujundatud pargiks ja selleks on koostatud ka vastav kirikaia hoolduskava. Käsmu kalmistu laiendusel on hooldatud muruplats koos kolumbaariumiga, kahe iluõunapuuga ja vana taluõunapuuga, mille all on istepink. Käsmu kalmistul, kiriku kõrval ja kiriku aia ees on puhkamiseks istepingid. Hargla kogudus on rajanud kiviktaimla. Pilistvere kogudus on rajatud järve ja laagrikeskuse, Harkujärva kiriku idaseina ääres on haljasala, kuhu on paigaldatud ka massiivpuidust Kalevipoja laud pinkidega ja Aino Järvesoo mälestuspink, sinna on istutatud ka viis murelipuud ja reformatsiooni aastapäeva õunapuu. Tarvastu ja ka Kihelkonna kirikaeda on pandud pink, kus saab istuda, samuti on istumise võimalus pastoraadi õuel. Jõgeva uue kirikuhoone juures on väliala haljastusega, mänguväljak lastele, välijõusaal, tribüün, istekohtadega. Kuusalu kiriku ja pastoraadi ümber on kaunis park ja aed, mida inimesed saavad kasutada puhkamiseks.
Keila kogudus on koostöös linnaga koristanud igal aastal kirikuõue ja korrastanud hauatähiseid. Koostöös Läte kooliga rajatakse pastoraadi mõisa juurde kooliaeda. Valga koguduse pastoraadi juures on lilleaed. Urvaste kogudus on hooldanud pastoraadi ees olevat parki ja rajanud sinna terrasse. Viru-Nigula koguduses on kogukonna haridusseltsi eestvedamisel rajatud puhkeala Maarja kabeli juurde. Kõpu kogudus on rajanud – korrastanud kirikupargi, Nõo kogudus on viimase 20 aasta jooksul rajanud koos partneritega Nõo alevikku kaks mänguväljakut ja pargi, Rõuge kogudusel on hooldada kirikuaed ja Roosa pastoraadi õunaaed. Jämajas on samuti suur ja vana kirikupark, mida jõudumööda korrastatakse. Noorkotkad on sellesse rajanud (rajamas) looduslikku matka (takistus)rada suvelaagrite tarbeks. “”Dzungli”” alal on hooldamisel abiks mägiveised. Muhu kiriku juures on roosiaed ja maitsetaimede aed. Need on tagasisides märgitud pargid ja aiad, kuid teame, et puhkamiseks on suurepärane võimalus kasutada meie paljude kirikute ümber paiknevaid aedu ja parke.
Mida peaks kirik teie arvates veel tegema looduhoiu edendamiseks? Sellele küsimusele saime vastuseid, mis annavad nii ideid kui ka inspireerivad jõudumööda looduhoiu teemaga enam tegelema. Nimetati, et looduhoid on vajalik teema – see peaks olema meie igapäevase elu osa. Sooviti, et tutvustatakse häid praktikaid, mida on juba kogudustes tehtud. Propageerima peaks lihtsat ja säästlikku eluviisi nö rohujuure tasandilt, avaldama materjale, kuidas seda teemat kogudustes ja jumalateenistusel esile tõsta, jätma toetamata tarbija vaimu levikut ja edukultust, vastutustundlikult varadega ümber käima, õpetama lihtsaid asju – igapäevane toimetulek, riiete korrashoid, parandamine, söögitegemine, vanurite eest hooldamine, aiapidamine, hoiduma kampaaniatest ja kuulutama Jumala sõna, elutervelt suhtuma rohepöördesse, osalema piirkonna planeeringute kinnitamisel ja jälgima looduhoiu põhimõtteid, inimesi kutsuma erinevateks talguteks, tegevusteks, rääkima Piibli ja looduhoiu vahelisest seosest, käsitlema ökoteoloogiat. Inimene on kogu loodu osa ja tihedalt looduga seotud, palvetama ja eeskuju näitama ning hooneid soojapidavaks renoveerima. Võimalusi on rajada toidukappe näiteks kirikute või pastoraatide juurde, avada paranduskodasid või korraldada töötubasid taaskasutuseks. Meie kirik võiks luua ka premeerimissüsteemi nagu seda on näiteks Saksamaal Roheline kukeke, Soomes Vihrea kirkko. Ehkki kõlas ka vastus, et meenutada tuleks seda, mis on kiriku peamine ülesanne ja see ei ole looduhoid, siis ometi on Jeesus öelnud: “Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!“ Mk 16:15 Kirikuna on meie esmane ülesanne evangeeliumi kuulutada, mida aga tähendab teha seda kogu loodule? Ka apostel Paulus lisab: „Kui te vaid jääte kindlaks ja rajatuks usule ega lase end kõrvale viia evangeeliumis olevast lootusest, mida te olete kuulnud ja mida on kuulutatud kogu loodule taeva all ja mille teenriks olen saanud mina, Paulus.“ Kl 1:23.
Kuidas alustada koguduses looduhoiu teemadega tegelemist? Siin on looduhoiukomisjoni liikme Peep Siimu lihtsad soovitused:
- Leia aktiivgrupp, kes soovib teemaga tegeleda ja arutage teema läbi Piibli ja miks küsimuse seisukohast.
- Palvetage ja paluge Püha Vaimu juhtimist, et teha õigeid ja õiglaseid otsuseid loodu nimel, juhiks ja suunaks kogudust.
- Mõtesta teema koguduses läbi laiemalt ja teemade kaupa.
- Jagage ülesandeid ja seadke eesmärke.
Praktilised küsimused tasub läbi mõelda:
- Muruniitmine, lumekoristus, kogukonna aed, sh kemikaalid;
- Ühistranspordi ja rattaga juurdepääs kirikusse;
- Laste- ja noortetöö panustamine;
- Üritustel jäätmete teema, sh kompostimine;
- Koguduses üksteise toetamine/toidujagamine;
- Koduleheküljel info jagamine loodu hoidmise teemal;
- Koostöö teiste kogudustega;
- Looduhoiukuu tegevused septembris (loodut hoidev ja Loojat ülistav matk, koristuspäev jne;
- KOViga ja teiste kogudustega ühisosa leidmine.
Laiemad küsimused, millele üheskoos mõelda:
- Kas saame koguduste vahel koostööd teha? Kas saame infot jagada kogemuste, rahastuste, rahvusvahelise koostöö vms osas ja kuidas seda teeme?
- Rahastuse küsimused – hoonete soojustamiseks, küttelahendusteks, akudeks saab toetust (EAS, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Siseministeerium, Kliimaministeerium, rahvusvahelised fondid).
- Kinnisvara haldamine sh maarent, kas seal sätestada looduskaitselisi tingimusi?
- Seisukohtade kujundamine loodu hoidmise küsimustes ja avalikud pöördumised, artiklid vms.
- Määrata piirkonna eestvedaja loodu hoidmise teemadel;
- Suvised laagrid – üheks teemaks loodu hoidmine ja Looja ülistamine.
Hoidkem meie kätte usaldatud Looja kätetööd. Hoolime ja austame Teda läbi loodu hoidmise! Oleme eeskujuks ja valguseks!
Katrin-Helena Melder
Misjoni ja looduhoiu assessor
