Maarja Magdaleena oli esimeste hulgas, kes ülestõusmishommikul avastas, et Jeesust ei ole hauas. „Nad on Issanda hauast ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud” (Jh 20:2),ruttab ta jüngritele teatama. Järgneb üks kaunim võidujooks, mida pühakiri nimetab. Peetrus ja Johannes jooksid mõlemad koos, ent teine jünger jooksis Peetrusest kiiremini ning jõudis haua juurde esimesena (Jh 20:4). Võitjana finišisse jõudnud Johannes sisenes avatud hauda ning uskus, nagu kirjutab evangelist.

Ülestõusmispüha hommikul kõlab kuulutus tühjast hauast kõikjal üle maailma. Inimeste reaktsioon Kristuse ülestõusmise sõnumile on erinev. Sekulaarses ühiskonnas, olgu Eestis või mujal, jätab teade tühjast hauast suure osa inimestest ükskõikseks. Siiski on arvukalt ristiinimesi, kes ülestõusmishommikul ruttavad peaaegu jooksujalu kirikusse, et isiklikult kuulda ja ka teistega jagada avatud haua sõnumit.

Mida uskus tühja hauda sisenenud Johannes? Kas ta veendus selles, et haud on tõepoolest tühi, nagu oli teatanud Maarja Magdaleena? Või arvas ta, et keegi on Jeesuse surnukeha ära varastanud ja ära peitnud? Isegi kui Johannesele meenus Jeesuse lubadus tõusta kolmandal päeval surnuist üles, ei tundunud see siiski kõige realistlikuma võimalusena. Sest nad ei teadnud veel Kirjast, et ta peab surnuist üles tõusma (Jh 20:9),kirjutab Johannes.

Tõeline usk Jeesusesse kui Issandasse ning mõistmine, et Jeesuse ülesanne ei lõppenud surmaga, saabus Jeesuse jüngritele hiljem. Apostel Toomast tabab usupööre ja ta tunnistab Jeesuse Issandaks alles ülestõusnud Kristusega palgest palgesse kohtudes.

Elumuutvat kohtumist Ülestõusnuga on kogenud paljud, kes ülestõusmispüha hommikul kirikusse tõttavad. Just sel põhjusel räägivad usukauged inimesed kristlastest kui ärapööranutest. Inimene, keda Jumal puudutab, pöördubki! Ta pöördub ära senisest elust, et ehitada oma edasine elu uuele alusele, mis toetub Kristusele kui ülestõusmisusu nurgakivile.

Sellise pöördumise eest ei ole „kaitstud“ ükski tänastest uskmatutest. Püha Vaimu puudutus muudab Jumala olemasolu ja Kristuse ülestõusmise reaalseks igaühe südames, kes seda puudutust isiklikult kogeb. Püha Vaim puudutab ühel päeval ka pilkajaid, kes niikaua peavad usulist pöördumishetke narruseks või rumaluseks. Alles seejärel hakkavad nende silmad nägema Kristuse avatud hauast kiirgavat Valgust, mille sarnast pole nad kunagi varem näinud.

Ülestõusnud Kristuse armastus muudab võimatu võimalikuks – patusest saab õige, uskmatust usklik ja surmast saab elu.

Soovin kõigile kiiret kohalejõudmist avatud hauale ja rõõmsat kohtumist ülestõusnud Kristusega!

+Urmas Viilma
peapiiskop

Peapiiskop kutsub üles kirikukellade helistamisega meelt avaldama

Peapiiskop Urmas Viilma saatis täna vaimulikele ja kogudustele laiali ringkirja, millega kutsub kõiki üles kirikukellade helistamisega meelt avaldama, et Vabariigi Valitsus lubaks kirikuuksed taas avada ja kogudused saaksid üle pika aja jumalateenistustele koguneda.

Kellade helistamine saab sisu lähtuvalt Vabariigi Valitsuse toimimisest, kirjutas peapiiskop. „Kui saame sõnumi, et võime taas inimesed jumalateenistustele kutsuda ja kogudusega koos sakramentidest osa saada, järgides konkreetseid kehtivaid tingimusi, nt 2 + 2 reegel, desinfitseerimiskohustus jms, helisevad kellad tänu- ja rõõmukelladena. Kuni avalikke jumalateenistusi lubavat sõnumit kirikutele ei anta, helisevad kellad eeloleval nädalal rahumeelse, kuid mõjusa meeleavaldusena, märkides kiriku ja koguduseliikmete valmisolekut jumalateenistustele kogunemisest.“

Urmas Viilma nentis oma pöördumises, et koroonaviiruse haiguse COVID-19 tõttu Eesti Vabariigis välja kuulutatud eriolukorra tingimustes on meie kirikutes jumalateenistuste ja armulauasakramendi paast kestnud täpselt viiskümmend päeva. Kirikutes on tegutsetud korralduste suhtes lugupidavalt ja järgitud hoolega kõiki kehtestatud nõudeid nakatumise vältimiseks, jumalateenistusi on kirikutes peetud ainult vaimulike ja teiste lähimate kaastööliste osavõtul ning kogudus on teenistustest osa saanud ainult veebi- või teleülekannete vahendusel.

Peapiiskop ütles, et olukorras, kus mitmetes eluvaldkondades on hakatud eriolukorra tarvis kehtestatud rangeid reegleid ametlikult leevendama, on ta koos teiste Eesti kirikujuhtidega teinud kriisijuhist peaministrile väga konkreetsed ettepanekud, millal võiks taasalustada koguduse osalusega jumalateenistustega ning võimaldada kristliku usu mõistes näljas viibinud kristlastele armulaua sakramendist osasaamist. Vaatamata sellele, et nendesse ettepanekutesse on suhtutud lugupidamise ja mõistmisega, ei ole valitsuselt siiski saabunud selget sõnumit, millal võiks „jumalateenistuste paast“ kirikutes koguduseliikmete jaoks lõppeda.

“Lootus on üks kristlikest voorustest ja seda meil jagub,” märkis peapiiskop, kuid lisas: “Arvan siiski, et meil on nüüd aeg kristlastena teha pisut kõvemat häält. Kui eriolukord algas, kuulutasin välja kuus palvepäeva koos kellade helistamise üleskutsega kolmel järjestikusel nädalal kolmapäeviti ja reedeti kell 12 ja kell 15 päeval. Need olid palvekellad, mille helistamisega kaasnesid seal, kus võimalik, konkreetsed piiblilugemised ja palvehetked. Kuna nüüd on äratundmine, et kriisi järjestikuse leevenemise olukorras võiksid kogudused taas koguneda jumalateenistustele, on aeg kelladega selleks märku anda.”

Peapiiskop andis oma otsusega vaimulikele ja kogudustele korralduse helistada kirikukelli algava nädala esmaspäeval (4. mail), kolmapäeval (6. mail) ja reedel (8. mail) keskpäeval kell 12 ja pärastlõunal kell 15 viis kuni kümme minutit, võimaluse korral koos kirikukalendris märgitud päevakohase pühakirjakoha lugemise ja palvega. “Kirikukellade meelavaldusega anname märku, et kogudused üle Eestimaa on valmis inimeste jumalateenistustele kutsumiseks ja selleks helisevad kirikute kellad kas Jumalale tänu ja ülistusest lauldes või otsustajatele oma meelsusest häälekalt märku andes,” ütles peapiiskop.

Armsad õed ja vennad!

Seoses rahvusvahelise vaenatud kristlaste eestpalvepäevaga on Eesti Kirikute Nõukogu ja Eesti Evangeelne Allianss kutsunud üles palvetatama jumalateenistustel üle maa tagakiusatud, jälitatud ja vangistatud kristlaste eest.

Seoses Pariisis toimunud terrorirünnakuga ja suure arvu inimeste surmaga, palun homsel jumalateenistusel kõigis kogudustes eestpalvesse võtta ka selle terrorirünnaku süütute ohvrite lähedased nende leinas. Palvetagem ja süüdakem küünlad ka kõigi lahkunud hingede eest, kes on Issanda palge ette jõudnud vägivalla ohvritena kõikjal maailmas või on oma elu pidanud jätma oma usku tunnistavate märtritena. Mõtleme palves Prantsusmaa riigi ja rahva ning kõigi teiste maade rahvaste peale, kus vägivald on lämmatanud armastuse ja inimesed on sunnitud selle eest põgenema või oma ja lähedaste elu pärast kartma.

Südamlik kaastunne kõigile Pariisi terrorirünnaku ohvrite lähedastele! Paistku Issanda igavene valgus lahkunud hingedele ja kinkigu ülestõusmise Issand ülekohtu ohvritele oma rahu!

„On lohutav, kui neil, kes surevad inimkäe läbi, on Jumalalt antud lootus, et ta meid jälle üles äratab.” 2 Mak 7:14

Armu ja rahu soovides

+Urmas Viilma
Peapiiskop

Pühapäeval, 8. veebruaril seadis EELK peapiiskop Urmas Viilma Moskva Peeter-Pauli katedraalis ametisse Evangeelse Luterliku Kiriku Venemaal peapiiskopi Dietrich Braueri.

Peapiiskop Viilmad assisteerisid Luterliku Maailmaliidu asepresident, Evangeelse Luterliku Kiriku Ungaris piiskop dr Tamás Fabiny, Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas peasekretär, Augsburgi Usutunnistuse Evangeelse Kiriku Austrias piiskop dr Michael Bünker, Soome Evangeelse Luterliku kiriku peapiiskop emeeritus dr Jukka Paarma, Augsburgi Usutunnistuse Evangeelse Kiriku Slovakkias piiskop dr Miloš Klátik, Evangeelse Luterliku Kiriku Venemaal piiskop Otto Schaude, Kasahstani Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Juri  Novgorodov ja Läti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Einars Alpe.

Dietrich Brauer on sündinud 3. jaanuaril 1983 aastal Vladivostokis. 2011. aastal valiti ta Evangeelse Luterliku Kiriku Venemaal Euroopa-osa piiskopiks ning 2014. aastal Evangeelse Luterliku Kiriku Venemaal peapiiskopiks.

Peapiiskop Dietrich Brauer seati ametisse Moskva Peeter-Pauli katedraalis 8. veebruaril 2015.