| |
-
Püha vaikne rahu heljub nurmedel,
maine mürin vaibub, võitlus raugeb teal.
Kuule, palve kella, kaugel kumiseb.
Püha kotta kutse sulle heliseb.
-
Kaunis püha hommik, minu meelde too
kestvat vaikust, rahu, mis ei iial kao.
Siis mu kiidulaulud tõusvad südamest
Isa poole üles Tema ande eest.
-
Kiirelt läheb mööda kallis pühapäev.
Tuleb argipäeva mure, töö ja vaev.
Siiski usklik süda ootab rõõmuga
seda pühapäeva, mis jääb lõpmata.
Viis: “Pyhäaamun rauha”
Pekka Juhani Hannikainen, 1854-1924.
Sõnad: Herman Råbergh, 1838-1920.
|