| |
-
Pühakoda teiseks koduks
ristimises mulle sai,
lapsepõlve unistuseks
kõige kallimaks ka jäi.
Siin ma andsin leeritõotust,
kandsin vanemate kaotust,
tundsin rõõmud suurimad,
matsin mured mustemad.
-
Eksinuna siia tulin
Isalt armu paludes,
uuesti siit jõudu leidsin
kiusatusis võideldes.
Puhta südame kui anni,
uue lootuse nii kalli
armulaualeivast sõin,
elukarikast ma jõin.
-
Viimsed käigud, viimsed mõtted
käin ja mõtlen kirikus,
igavesse ellu tõttes
siin ma taevaesikus,
enese kus annan üle
surmavõitja Jeesusele,
omaksed Ta omadeks
jätan rahus uinudes.
Viis: “Jeesus, surma äravõitja” (Jesu, meines Lebens Leben)
Wolfgang Wesznitzer, 1617-1685.
Sõnad: Laine Villenthal, 1922-
|