| |
-
Oh Jeesus, Sinu valu,
Su raske kannatus,
see saadab mulle elu
ja on mu rõõmustus.
Su vermed ja Su haavad,
Su kibuvitsakroon
mu õnnistuseks saavad,
siis kui mul raske on.
-
Sind, Jeesus, näkku löödi,
Sa Kõigevägevam!
Sind pilgati ja naerdi,
Sa kõige ilusam!
Kõik inglid kummardavad
Sind kiites, austades,
kuid õelad halvustavad
Sind ära põlates.
-
Mis iial Sina tegid,
et Sind nii vaevati?
Kõik, mis Sa kurja nägid,
on minu patusüü.
Mu peale armu heida,
mind ära nuhtle Sa,
vaid lase armu leida,
kui hirmu tunnen ma.
-
Oh minu kallis hoidja,
mu hinge karjane,
Sa kõige parem kaitsja,
mis teed Sa minule?
Sa oled õpetanud
mind oma Sõnaga
ja armsalt juhatanud
mind Vaimu anniga.
-
Su ristisurma rada
on mulle elutee.
Ei unusta ma seda,
vaid elan Sinule.
Oh minu palvet kuule,
ma õhkan härdasti,
ma loodan Sinu peale,
ei Sinust tagane.
-
Kui ükskord pean ka mina
siit ilmast lahkuma,
siis ära lahku Sina
mu’st oma armuga.
Ja kui mul surmahigi
on otsal raskesti,
siis ole minu ligi
ja vii mind taevasse.
Viis: “O Haupt, voll Blut und Wunden / Salve caput Cruentatum”
Hans Leo Hassler, 1564-1612.
Sõnad: Paul Gerhardt (1656), 1607-1676.
|