| |
-
Sa vägev valumees,
Sa rändad surma rada;
Sind, Jeesus, täname,
et kannad meie häda.
Suur Sinu kurvastus,
Su ahastus ja hirm,
Su vermed verised,
ränk Sinu ristisurm.
-
See kõik on meie süü,
mis Sina, Issand, kannad.
Sa meie patu eest
end armust ohvriks annad.
Sa ristisambale
läed meie koormaga,
kuid Sina, süüta Tall,
mis kurja tegid Sa?
-
Su võitlus meie võit,
Su surm me eluks saanud,
Su köied, ahelad
on vabaduse toonud.
Su rist on meie rõõm,
Su haavus õnnistus,
Su veri patusel
on ainus lunastus.
-
Oh tee, et võideldes
ei nõrke meie käsi,
et ristikoorma all
me iialgi ei väsi.
Su kibuvitsakroon
meil andku kinnitust,
kui meie surmatund
toob hirmu, ahastust!
-
Su haavad olgu siin
me hinge kosutuseks,
Su surmavalu ka
me surmas lohutuseks;
Su raske ristipiin
meid tulgu trööstima,
et Sinu päästetöö
ei saaks meilt kaduda!
Viis: “Oh vaga Jumal, kes” (O Gott, du frommer Gott)
Johann Heerman, 1585-1647.
Sõnad: Adam Thebesius, 1596-1652.
Tõlge: Martin Lipp, 1854-1923.
|