| |
-
Minu süda, ärka nüüd,
mõtle Jeesu surma peale!
Tema kannab sinu süüd,
seda tuleta sa meelde.
Väga ustav Jeesus on,
minu rõõm ja minu kroon.
-
Isa ainus Poeg siin on
minu süü eest risti poodud,
peas Tal kibuvitsakroon,
veriseks Ta ihu löödud;
kõik Ta kannatas mu eest.
Kes on rikkam heldusest?
-
Teda pidi hirmsasti
patu pärast nuheldama,
Isa palgelt koguni
põrgu ära lükatama;
kõik nüüd Jeesus kannatas
ja mind ära lunastas.
-
Isa viha vaikinud
Poja ristisurma läbi;
käsuneedus lõppenud,
ära võetud meie häbi.
Patt ja surm on võidetud,
taeva värav avatud.
-
Ei ma suuda elades
tasuda Tal mingisugust,
vaid ma pean siin kurbuses
kaebama küll oma tuimust:
pole Teda armastand,
palju aga kurvastand.
-
Patud, taganege nüüd,
ei ma enam teid ei taha!
Teie pärast on mul süüd,
Jeesusest jään mina maha,
Jeesusest, kes üksinda
minu Õnnistegija.
-
Minu Jeesus, minu õnn,
Sinu päralt olen mina,
Sind ma üksi igatsen,
minu osa oled Sina.
Olgu rist ja häda mul,
siiski elan, suren Sul!
-
Oh mis laul ja tänu hääl,
oh mis rõõm ja hõiskamine!
Oh mis rahu rahu peal,
kui saab otsa võitlemine!
Igavesti laulan ma:
Jeesus, minu oma Sa!
Viis: “Jeesus, Õnnistegija” (Jesus, meine Zuversicht)
Johann Crüger, 1598-1662.
Sõnad: Johann Caspar Schade, 1666-1698.
|