|
-
Nüüd Jumalale austuseks
kõik laulgem rõõmuga.
Ta oma Poja õndsuseks
meil saadab armuga,
meil saadab armuga.
-
Nüüd Isa rüpest tuleb Ta,
saab väetiks lapseks seal.
Tal tuleb sõimes magada
nii vaikselt heinte peal,
nii vaikselt heinte peal.
-
Ta loobub jumalikust aust,
et saada sulaseks
ja kannatada meie eest,
kõik teha meie heaks,
kõik teha meie heaks.
-
Ta oma väge ilmutab
ja rahu meile toob,
maailma rahvaid ühendab,
kõik vana uueks loob,
kõik vana uueks loob.
-
Tee paradiisi avab Ta
ning keerub väraval
ei keela sisse astuda.
Au, kiitus Jumalal!
Au, kiitus Jumalal!
Viis: “Lobt Gott, ihr Christen”
Nikolaus Herman, arvatavasti 1500-1561.
Sõnad: Nikolaus Herman, arvatavasti 1500-1561.
Tõlge: Johannes Hornung, arvatavasti 1660-1715.
|