| |
-
Sa Koidutäht, Sa minu kroon,
mu Kuningas ja armutroon,
kes oled Isa heldust
ka paganaile näidanud,
et rõõmuga nad märganud
Su armastuse selgust.
Rõõmu, rahu,
elu, abi
Sinu läbi need kõik saavad,
kes Sind usus kummardavad.
-
Kõik surma varjus käisime
ja pimeduses ist'sime,
kurb oli meie elu.
Su täht siis tõusis ilmale,
tõi rahu kõige rahvale,
ning otsa lõppes valu.
Valgust, selgust
tõid ka mulle,
et ma Sulle, Issand, vaevas
maa peal jääksin ja ka taevas.
-
Oh armuvalgus, valgusta
mu südant, et ei eksiks ma,
mind hoidku Sinu sõna!
Kui pean siit ilmast lahkuma,
siis tule, Jeesus, armuga,
mind taeva linna kanna!
Sinu peale
süda loodab,
Sind ka ootab, tõttab Sulle,
Koidutäht, oh paistab mulle!
Viis: “Nüüd paistab meile kaunisti”
(Wie schön leuchtet der Morgenstern)
Esineb esmalt Wolf Köphel'i 1478-1541,
“Psalter'is” Strassburg, 1538.
Seade: Philipp Nicolai, 1556-1608.
Sõnad: Michael Kongehl, 1646-1710.
Tõlge: Carl Peter Ludwig Maurach, 1824-1900.
|