| |
-
Nüüd paistab meile kaunisti
see Koidutäht nii selgesti,
see Iisai võsukene,
kes Taaveti soost sündinud
ja kuningaks meil kingitud,
see Jumal Inimene.
Helde, selge, auline ja armuline oled Sina,
Sinust ei või jääda mina
-
Sa oled Issand, üksinda
mu hinge rõõm ja vara ka,
kes mind on päästnud ise;
Sa oled minu rõõmustus,
sest Sinu armuõpetus
on magusam kui mesi.
Sööda, jooda,
hoosianna, taevast anna leiba mulle;
südame toon ohvriks Sulle!
-
Mu südant, Issand, süüta Sa
ka oma armutulega,
et mina armsaks pean
Sind, oma kallist Jeesukest,
ja armastan ka ligimest,
et mina usus tean:
et Sa nõnda
armastades, valmistades omaks liikmeks
teed mind taeva osaliseks!
-
Rõõm tuleb mulle Jumalalt,
kui Sinu silmad ülevalt
mu peale heldelt vaat'vad,
oh Jeesus, minu õnnistus;
Su sõna ja Su kannatus
mu südant jahutavad.
Tule mulle
ärapäästjaks, rõõmustajaks; nõder olen,
Sinu juurde mina tulen!
Viis: “Wie schön leuchtet der Morgenstern”
Esineb esmalt Wolf Köphel'i 1478-1541,
“Psalter'is” Strassburg, 1538.
Seade: Philipp Nicolai, 1556-1608.
Sõnad: Philipp Nicolai, 1556-1608.
|