| |
-
Üks aasta jälle kaob
ja minevikku vaob
nüüd varsti vaiksesti,
veel mõneks tunniks püsib,
mul vaatab otsa, küsib:
“Kas on su meel nüüd tõsine?”
-
“Mis nõudsid sinu mõtted?
Su tööd ja ettevõtted,
kas olid puhtad nad?
Kas leidsid eluraja?
Või raiskasid sa aja
ja armupäevad kallimad?”
-
Oh Issand, Sina tead
mu salajamad vead,
mu eksimused ka!
Su juurde süda jõuab,
Su halastust ta nõuab,
mind kõigest võlast vabasta!
Viis: “Nüüd hingvad inimesed” (Nun ruhen alle Wälder)
Heinrich Isaak, arvatavasti 1450-1517.
Sõnad: Hugo Viktor Karl Wühner, 1877-1932.
|