| | Saaks koju hing!
Ma ihkan Isa kotta
ja Isa rinnale,
siit tülirikkast ilmast ära tõtta
ja jõuda rahusse, ja jõuda rahusse.
Mul oli tuhat soovi minnes teele,
üksainus neist on nüüd veel jäänud meele,
ehk laiemaks küll läinud silmaring:
saaks koju hing, saaks koju hing!
Saaks koju hing!
Ma näen ju õndsas aimus
uut, kaunist isamaad
ja tunnen õnnist pärisosa vaimus.
Siin pole pärismaad, siin pole pärismaad.
Ju kevad läind ja pääsukese tiivad
siit mäest ja orust üle - koju viivad,
ei pea teda võrk, ei püünisling:
saaks koju hing, saaks koju hing!
|