|
-
Säravaim täht, mu Jeesus, oled Sa,
mind juhata!
Tee on nii võõras, öö sees eksin ma,
mind juhata!
Asjata püüan kaugel vaadata,
sest küllalt on sammhaaval astuda.
-
Ei olnud enne see mu palvena:
mind juhata!
Teed tahtsin ise endal rajada,
mind juhata!
Kõiges nüüd kardan käia Sinuta.
Sest küllalt on sammhaaval astuda.
-
Kõrves ja soodel, rägastikkudes
mind juhata!
Et ma ei eksiks ududes ja öös,
mind juhata!
Juhi mind kindlalt, Sind vaid järgin ma.
Sest küllalt on sammhaaval astuda.
-
Murde hetkil, vaevus raskemais
mind juhata!
Kergendad valu hellalt trööstides,
mind juhata!
Taevast küll jälgid last ju aina Sa.
Sest küllalt on sammhaaval astuda.
-
Varjul Su rüppe, Imearmastus,
mind juhata!
Õpetus kalleim, vaikne usaldus,
mind juhata!
Risti all rahu magust maitsen ma.
Sest küllalt on sammhaaval astuda.
Viis: "Sandon"
Charles Henry Purday (1860), 1799-1885.
Sõnad: John Henry Newman (1833), 1801-1890.
Tõlkinud: Peeter Sink, 1902-1957.
|