KIRIKU LAULU- JA PALVERAAMAT


« tagasi

ELU JUMALA MAAILMAS  |  Ühiskond ja õiglus

464 Suur Jumal, meie varjupaik
PDF  |  TIF

  1. Suur Jumal, meie varjupaik, -
    me vaevas, valus, mures
    Ta peale võime loota kõik
    nii elades kui surres;
    maa ja ka meri mässaku
    ja kõrged mäedki kõikugu,
    ei see meid kartma pane.
     
  2. Maa kalju põhi puruneb,
    kui Issand käsib seda,
    maailma riik, see väriseb,
    pea enam pole teda.
    Kuid Jumal meie Päästija,
    küll oma karja hoiab Ta,
    et see jääb puutumata.
     
  3. Ta püha linn, see igavest
    jääb Tema hoiu alla,
    Ta käsi vaenu paeladest
    teeb teda väega valla.
    Seal keskel ise asub Ta
    ja oma rahvast armuga
    Ta joodab elu vetest.
     
  4. Siis tulge, rahvas, sedamaid
    ja vaatke imetegu,
    kuis karistab ta paganaid
    ja uhket inimsugu!
    Ta rahu maale rakendab
    ja sõjahäda lõpetab
    ning ammud, piigid murrab!
     
  5. Ta ütleb: "Mind kui Jumalat
    te üksi tunnistage,
    kui oma ainust käskijat
    te kõik nüüd kuulda võtke.
    Mul kõige rahva rajades
    au andke ilmas üksines -
    nii lähedal kui kaugel."
     
  6. Kui meie Jumal meiega
    ja annab abi maale,
    Ta najale võib toetuda
    ja loota Tema peale;
    sest lõppegu kõik kartus siin,
    me Jumal meie kindel linn,
    Tal au ja kiitus olgu!

Viis: "Kõik kallis hingeõnnistus"
(Es ist das Heil uns kommen her)
XV sajandist.
Sõnad: Martin Lipp, 1854-1923.

« tagasi
|↑ üles|