| |
-
Miks on neid, kes teiselt võtnud
leiva, sõna, kodumaa?
Miks on neid, kes vendadega
rahus elada ei saa?
Miks on okastraadid piiriks,
mängupüssid laste käes,
võimuvõidud valguskiiriks,
terved rahvad sõjaväes?
-
Kes kõik ilma kasuks saanud,
hinge kas ei kaota nad?
Jumalat, kes meie Looja,
kas nad pole unustand?
Kas nad pole salgand seda,
mis teeb jäävalt rikkaks meid;
et siin ilmas valitseda
müünud maha südameid?
-
Kes end asub ülendama,
seda Jumal alandab.
See, kes tõmbab tupest mõõga,
mõõga läbi hukka saab.
Jääva elu tohib leida
vaid, kes venda armastab,
rahusõnumit ei peida:
Jeesus on, kes lepitab!
-
Rahutust me südametes,
Issand, nõnda kaota Sa,
et meid patust lunastades
ühendad taas Isaga.
Selleks uueks osaduseks,
Rahuvürstiks meile saa!
Sinu kuningriiki kurjus,
patt ja surm ei purusta.
-
Oma lasteks Jumal hüüab
neid, kes rahu nõuavad!
Kelle hing Ta poole püüab,
rahuriiki jõuavad.
Jumalale olgu kõrges
tänu, ülistus ja au,
rahu maa peal, rahval kõiges
juhiks Päästja kepp ja sau!
Viis: Böömimaa vennad, Herrnhut, 1735.
Sõnad: Andres Põder, 1949-
|