|
-
Mu süda, ära nurise,
et päev sul jõudmas lõpule.
Sul enam aastaid elatud,
kui alguses sa arvanud.
-
Mu süda, ära nurise,
et veeremas on päikene.
Kui üsna looja läinud ta,
siis pääsed vaevast puhkama.
-
Mu süda, ära nurise,
et kadus aeg nii kiiresti.
Su päralt on ju igavik,
sa oled taeva kodanik.
Viis: "Meil oma sõna kinnita"
(Erhalt' uns, Herr, bei deinem Wort)
Martin Luther, 1483-1546.
Sõnad: Hugo Viktor Karl Wühner, 1877-1932.
|