| |
-
Päike jälle kaob
oma iluga,
ajamerre vaob
aasta lõpul ta.
-
Õhtu vaiksel tunnil,
Issand, tulen ma
hinge mure sunnil
oma palvega.
-
Ära viha kanna
minu vastu nüüd,
kõik mul andeks anna,
kustuta mu süüd!
-
Mineviku vead
kata kinni Sa,
õnnistust ja head
võta jagada!
-
Sinu vägev käsi,
Issand, saatku mind!
Iial ma ei väsi
usaldamast Sind.
-
Oma rahu anna
väsind lapsele,
armust Sa mind kanna
uude aastasse!
Viis: “Kuldne õhtupäike” (Aus dem Himmel ferne)
Friedrich Silcher, 1789-1860.
Sõnad: Adalbert Hugo Willigerode, 1816-1893.
|