| |
-
Õhtu jõuab jälle
üle metsa, maa,
vaikse rahu sülle
jääb kõik puhkama.
-
Üksnes jõgi voolab
merre rutuga,
rahutuna tõttab
ega uinu ta.
-
Nii ka minu süda
tihti rahutu,
sest ta nõuab seda,
mis on kasutu.
-
Ainult Jumal annab
rahu kõigile,
muret ikka kannab,
kiitus Temale.
Viis: "Tuvike"
Karl Tuvike, 1892-1960.
Sõnad: Hoffmann von Fallerslebeni järgi
|