| |
-
Küll mitmest viletsusest
ja hädast, nutust ka,
küll mitmest ahastusest
ja murest olen ma
sel aastal läbi läinud,
ka see eest kiidan Sind;
Su armu olen näinud,
Su heldus hoidis mind.
-
Sa, Jumal, minu Looja,
mu elu oled Sa,
mu õnnistuse tooja,
Su peale loodan ma!
Sel aastal olid saatjaks
mu tee peal armuga,
Sind palun abiandjaks,
kui risti kannan ma.
-
Mis armas Sinu silmas,
mis tahad, tahan ma.
Oh aita, et ma ilmas,
ei tee, mis keelad Sa!
Ei lootust, rõõmu ole
mul ilma Sinuta,
ma enda oma pole:
Su omaks saanud ma.
-
Su tahtmist ikka teha,
ma väga igatsen:
kui saan ka vaesust näha,
Su juurde siiski jään.
Kui mind ka kiusatakse,
ei taha kaevata.
Ja kui mind teotatakse,
ka seda kannan ma.
-
Kui kõik mind maha jätnud,
ei sina jäta mind!
Kui muremäed mind matnud,
ma palun usus Sind!
Kui peaksin haigeks jääma,
mu arstiks oled Sa.
Kui peaksin hinge heitma,
mu elu oled Sa!
-
Kas kutsud siit mind taeva?
Ma tulen rõõmuga.
Kas lükkad põrgu vaeva?
Ei seda taha Sa!
Ehk süüdlaseks küll saanud
ma oma patuga,
Sa siiski lepitanud
mind Poja verega.
-
Nüüd lõppenud see aasta:
oh armu vala Sa
mu peale, Isa, kasta
mind Poja verega!
Mu süda uueks saagu
ja puhtaks pattudest,
Su arm, see õnnistagu
mind rohkest' heldusest!
Viis: “Oh Jeesus, Sinu valu”
(O Haupt, voll Blut und Wunden / Salve caput cruentatum),
Hans Leo Hassler, 1564-1612.
Sõnad: Gottfried Wilhelm Sacer, 1635-1699.
Tõlge: Carl Peter Ludwig Maurach, 1824-1900.
|