| |
-
Näe, õitseaeg on ligi,
täis pungi põõsas, puu,
suur rõõm, et ometigi
on aland kevadkuu.
Kus õrn ja kuldne soojus,
seal ärkab ellu taas
kõik see, mis talvel hääbus,
saab elu mullas maas.
-
Täis lilli jälle aasad
ja põllul orashein.
Puud kandvad õrnu loore -
on unund talvelein.
Ja kevad vestab juttu
meil Jumalast, kes loob
me rõõmuks selle ilu,
mis õitsev kevad toob.
-
Ja kuula, linnulaulust
on saanud tänukoor!
Ka inimesed peaksid
nii laulma - vana, noor.
Hing hõiska, tõuse lendu
ja täna Jumalat,
kes alati on ligi
ja toetab palujaid.
Viis: "Den blomstertid nu kommer",
Rootsi rahvaviis (1697).
Sõnad: arvatavasti rootsi rahvalaul.
Tõlge: Silvia Airik-Priuhka, 1926-
|