| |
-
Sa rändad, inimene,
siin kaduvuse maal.
Sa väsiv majaline -
surm sul nii ligidal.
-
Pea silmist sära kustub -
sind kantaks kalmu teel!
Pea elupäev sul loojub -
mis ootab sind siis eel?
-
Üksainus rahuase
on eluks kõigile,
see on me Jeesus ise,
Ta arm viib taevasse.
-
Kui meie muldset telki
kord tabab surmatuul,
oh, et siis taevahelki
näeks silmad väsinud!
Viis: "Mu elu Kristus ise"
(Christus, der ist mein Leben)
Melchior Vulpius, arvatavasti 1560-1615.
Sõnad: Valdeko Saksen, 1902-1967.
|