| |
-
Su annid, kõige armu Jumal,
on ulatunud meieni.
Ei kujutlenud ükski endal
nii kaunist osa iialgi.
Sa, Issand jätsid taevad maha,
maa taeva leidis Sinu sees.
Ei enam vaikida nüüd taha,
laul Sulle kõlab hõisates!
-
Kus vaese ase – sinna tulid,
kus tühjad käed – Sa täitsid need
ja põudse maa veelätteks muutsid,
tõid elu inimlastele.
Kõik, mis nüüd elab, liigub, kasvab,
toob kiitust Sulle, Looja suur, -
ja nagu ühest suust kõik hüüab:
Sul olgu tänu otsatu!
Viis: “Mu nimi taevas kirja pandud”
(Die Tugend wird durch’s Kreuz geübet)
arvatavasti 1700. Tundmatu saksa helilooja.
Sõnad: Arved Paul, 1913-1960.
|