| |
-
Mu Jumal, kus nii varjul oled,
kuis imelised on Su teed!
Mis kasu saadavad kõik mured;
veel enne mind Sa muretsed!
Mu Jumal, Isa, saada mind,
et risti allgi kiidan Sind!
-
Kes võib küll Sinu mõtteid mõista?
Kõik nõu ja tarkus üksnes Sul:
Sa mitu tuhat teed võid leida,
kus ühtki pole leida mul.
Mu Jumal, Isa, saada mind,
et rist allgi kiidan Sind!
-
Oh Jumal, Sinu pühi mõtteid
ei jõua mõista ükski meel!
Sest pühitse mu ettevõtteid,
mind saada käima õigel teel!
Mu Jumal, Isa, saada mind,
et risti allgi kiidan Sind!
-
Ma tahan Sulle, Issand, anda
end kõige ihu, hingega.
Ma veeretan, mis ei või kanda,
Su armu peale kartmata.
Mu Jumal, Isa, saada mind,
et risti allgi kiidan Sind!
-
Oh aita, et ei Sinust lahku
ma ristis, rõõmus iialgi.
Su arm ja heldus seda tehku,
mis õndsuseks mu hingele!
Mu Jumal, Isa, saada mind,
et risti allgi kiidan Sind!
Viis: "Kes Jumalat nii laseb teha"
(Wer nur den lieben Gott läßt walten)
Georg Neumark, 1621-1681.
Sõnad: Salomo Franck, 1659-1725.
Tõlge: Friedrich Wilhelm Ederberg, 1859-1939.
|