| |
-
Jeesus, Sinu juurde jääda
tahan kõige hingega,
ei mind Sinust lahutada
suuda see maailmamaa.
Sinu elu saab mu eluks,
sõna Sinu pühast suust,
nagu kobaraile iluks
värske vool saab viinapuust.
-
Kes mul isandaks võiks saada
nagu Jeesus, kuna Ta
mind on surmast lunastada
võtnud oma verega?
Kes mu eest on elu andnud, -
ei Tast lahku iialgi.
Talle hing on truudust vandund,
truudust kuni surmani!
-
Jah, Su juurde tahan jääda,
Issand, rõõmu, valu sees,
et Sind tohiks ülendada
kord ka Sinu järje ees.
Sinu tahtmist tahan täita;
käsid siit ka lahkuda,
ei sel raske hinge heita,
kes on eland Sinuga.
-
Jää Sa ikka minu juurde,
Isand, - veereb päevake,
võtab peale õhtu tuule
öö mind oma varjusse.
Ja kui kustub silma selgus,
valgusta mu vaimu Sa!
Et mu hinge helgib valgus,
milles koidab kodumaa!
Viis: "Armas Jeesus, armastaja"
(O du Liebe, meiner Liebe)
Adam Drese, 1620-1701.
Sõnad: Carl Johann Philipp Spitta, 1801-1859.
Tõlge: Martin Lipp, 1854-1923.
|