| |
-
Elu on kui meri, mis mul hirmu teeb,
kui ta laine hari vahutab ja keeb.
Kust ma troosti leian, kui hing rahutu?
Keda appi hüüan, olles õnnetu?
-
Sinu poole üles, Isa, vaatan ma;
kannatuse tules avitad mind Sa.
Kui Sind appi hüüan, olles õnnetu,
Sinult troosti leian, kui hing rahutu.
-
Sinu läbi läheb valgeks mureorg,
julgus mulle tuleb, kui ma olen arg.
Sinuga ei karda mina mureööd,
Sinuga ei kurda, käies rasket teed.
-
Õnnista mu elu, õnnista mu tööd!
Vaigista mu valu, valgusta mu teed!
Käest mul kinni võta ja mind taluta,
ära iial jäta Sa mind üksinda!
Viis: Ivar-Jaak Salumäe, 1945-
Sõnad: Georg Kiviste, 1866-1941.
|