| |
-
Ainult päev see lohutuseks mulle:
sammu haaval möödub elutee.
Isa taevas valvab kõige üle,
julgeks teeb see lapse südame.
Tean, et mulle minu Isa mõtleb,
iga päev nii oma osa saab,
kas mu teel mind rõõm või mure ootab,
õnn või valu käe mul ulatab.
-
Tema mulle ise tahab anda
igal hetkel uue armu ka.
Tahab kõik mu päevakoormad kanda,
aidata ja kõiges juhtida.
Mind kui varandust Ta valvab, hoiab,
omandust, mis kallilt ostnud Ta.
Nii kui päevi Tema armust kingib,
nii Ta jõudu nendeks jagab ka.
-
Julgena võin alata nüüd päeva
Sinu tõotusi siin uskudes.
Kui ma vaid ei põlgaks valus, vaevas
lohutust, mis Sinu sõna sees!
Nii ma olla võin Su armuhõlmas,
tulgu siis, mis tulla lubad Sa!
Silmapilgu elan siin maailmas -
ja siis algab hommik rahumaal!
Viis: "Blott en dag, ett ögonblick i sänder"
Oskar Ahnfelt, 1813-1882.
Sõnad: Lina Sandell-Berg, 1832-1903.
Tõlge: Eduard Salumäe, 1919-1985.
|