| |
-
Kui kõik ka taganeksid,
ei ma Sust tagane.
Kui kõik Sind unustaksid,
ei mina seda tee.
Sa said mu pärast kanda
suurt valu rohkesti.
Nüüd tahan Sulle anda
ma oma südame!
-
Ma mõtlen selle peale,
kui palju head Sa teind
ja et Su arm on jälle
nii mitme meelest läind.
Sa vaeva kannatanud,
kui tee viis surmale,
Sind aga unustanud
on rumal patune.
-
Ja ometi Sa aitad
ja ikka ootad veel.
Kui kõik ka taganevad,
Sul ikka ustav meel.
Küll inimesed seda
veel viimaks tunnevad
ja kibedasti nuttes
Su juurde tulevad.
-
Ma olen Sinu leidnud.
Oh ära jäta mind!
Su armastus on võitnud.
Nüüd ma ei jäta Sind!
Küll vendadel kord silmad
ka lahti lähevad;
siis nemadki Su hõlma
ja sülle ruttavad.
Viis: "Mis vaevab sinu südant"
(Befiehl du deine Wege)
Bartholomäus Gesius, arvatavasti 1555-1613.
Sõnad: Friedrich von Hardenberg, 1722-1801
|